Eesti plaanib ehitada oma Venemaa piirile 600 punkrit, osana uuest "Balti kaitsejoonest", et tugevdada piirkonna julgeolekut. Kaitseministrid Eestist, Lätist ja Leedust allkirjastasid 2023. aasta alguses Riias lepingu, mille kohaselt luuakse järgnevate aastate jooksul piiridele "liikuvust takistavad kaitsestruktuurid". Need rajatised on mõeldud sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja vajadusel kaitsmiseks.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et punkrid on vajalikud, kuna Venemaa sõda Ukrainas on näidanud, et lisaks varustusele, laskemoonale ja inimjõule on vaja ka füüsilisi kaitsestruktuure Eesti kaitsmiseks alates esimesest meetrist. Lepingu kohaselt ei paigaldata rahuaegsetes tingimustes Eesti piirile lõhkematerjale, lõikejuhtmeid ega muid takistusi. Selle asemel rajatakse punkritest, tugipunktidest ja varustusliinidest koosnev võrgustik.

Ehitustööd viiakse läbi koostöös kohalike kogukondadega ja maade omanike nõusolekul. Kaitsestruktuuride ehitamise esialgne eelarve on hinnanguliselt 60 miljonit eurot. Bunkrite ehitusega on kavas alustada 2025. aasta alguses, kuid kuna osa joonest asub eramaal, peavad toimuma läbirääkimised maaomanikega. Ehitusprotsessi jaoks peavad olema ka olemas kompensatsioonikokkulepped.

Kolonel Tarmo Kundla, Eesti Kaitseväe Peastaabi operatsiooniosakonna juhataja, märkis, et punkrite disain on veel lõplikult kinnitamata, kuid üheks nõudeks on nende kiire ja lihtne püstitamine. Punkrite eesmärk on peatada vastase rünnak kohe alguses, suurendades sellega rünnaku maksumust ja andes pikema hoiatusaja. Kaitsestruktuuride lõplik arv pole veel kindlaks määratud, kuid Kaitseministeerium ja Kaitsevägi hindavad, et vajalik on umbes 600 punkrit.