Eesti on olnud digitaalse innovatsiooni eesliinil, juurutades esimesena maailmas e-hääletuse süsteemi. Ent vaatamata edule on tekkinud ka kriitikat, eriti seoses süsteemi usaldusväärsuse ja läbipaistvusega. Hiljutine debatt Riigikogus, mida võimendas EKRE liikme Martin Helme terav kriitika, on toonud fookusesse e-hääletuse puudujäägid ja rõhutanud vajadust süsteemi tugevdamise järele.

Martin Helme kritiseeris Riigikogus peetud kõnes e-hääletuse praegust korraldust, väites, et valimiste vaadeldavuse ja kontrollitavuse puudumine seab kahtluse alla kogu protsessi legitiimsuse. Helme tõi välja, et vaatlejate ligipääs on piiratud ja valimistulemuste kontrollimine keerukas, mistõttu pole kodanikel võimalik veenduda valimistulemuste õigsuses.

Selleks, et taastada avalikkuse usaldus ja tugevdada demokraatia aluseid, võiks Eesti kaaluda uuenduslikku lähenemist, mida võib nimetada "Q-valimisteks". See kontseptsioon hõlmab kahte peamist tehnoloogiat: kvantkrüptograafiat ja blockchain-tehnoloogiat, mis koos võiksid viia e-hääletuse süsteemi uuele tasemele turvalisuse ja läbipaistvuse osas.

Kvantkrüptograafia kasutamine e-hääletuses võib pakkuda peaaegu murdmatut turvalisust, kaitstes hääli mis tahes sekkumise eest. Kvantvõtmete levitamise tehnoloogia (Quantum Key Distribution, QKD) võimaldab hääletamisandmete turvalist edastamist, tagades, et iga hääletussedel on krüpteeritud viisil, mis muudab võltsimise või pealtkuulamise võimatuks.

Blockchain-tehnoloogia kasutuselevõtt e-hääletuses loob de tsentraliseeritud, manipuleerimiskindla andmebaasi kõigist hääletussedelitest. Iga hääl salvestatakse plokiahelasse, mis tagab, et andmed on avalikult kontrollitavad ja muutumatud. See lisab veel ühe turvakihi, võimaldades valimistulemuste pidevat auditit ning suurendades läbipaistvust ja usaldust.

Kuigi Q-valimiste idee tundub paljulubav, kaasnevad sellega ka tehnoloogilised ja poliitilised väljakutsed. Näiteks on kvanttehnoloogia arendamine ja integreerimine keerukas ja kulukas. Samuti on vajalik laiapõhjaline arutelu ja konsensus, et säilitada eri huvigruppide usaldus ja tagada uue süsteemi vastuvõtt.

Eesti võiks Q-valimiste ideed edasi arendada, konsulteerides tehnoloogiaekspertide, poliitikute ja kodanikuühendustega. Selline avatud ja inklusiivne lähenemine mitte ainult ei tugevdaks Eesti positsiooni digitaalse demokraatia pioneerina, vaid aitaks ka luua e-valimiste süsteemi, mis on nii turvaline kui ka kodanike poolt usaldatud. Q-valimised võivad olla järgmine samm Eesti e-demokraatia tulevikus, aidates lahendada praeguseid usalduskriise ja tõsta hääletusprotsessi integreeritust. Kui Eesti on edukas Q-valimiste rakendamisel, võib see muuta riiki mitte ainult regionaalseks, vaid ka globaalseks eeskujuk, näidates, kuidas kaasata tipptasemel tehnoloogiat demokraatliku osaluse edendamiseks.

Et tagada Q-valimiste edukas rakendamine, on vaja mitmeid strateegilisi samme. Esiteks tuleb teha põhjalikud tehnilised uuringud ja testid, et hinnata kvantkrüptograafia ja blockchain-tehnoloogia integratsiooni tehnilist teostatavust ja turvalisust e-hääletuse kontekstis. Samuti on oluline investeerida haridusse ja teavitustöösse, et tõsta ühiskonna teadlikkust nende tehnoloogiate tööpõhimõtetest ja eelistest.

Teiseks, läbipaistvus ja avatus on kriitilise tähtsusega. Valitsus ja e-hääletuse süsteemi administreerivad asutused peaksid tagama, et kogu protsess oleks läbipaistev nii kodanikele kui ka rahvusvahelistele vaatlejatele. See hõlmab avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamist, mis võimaldaks sõltumatutel ekspertidel süsteemi koodi auditeerida ja kontrollida.

Kolmandaks, seadusandlik raamistik tuleb üle vaadata ja vajadusel uuendada, et see toetaks uue tehnoloogia nõudeid ja tagaks valimiste õigusliku kehtivuse. Samuti tuleks koostada selged protokollid andmete kaitseks ja privaatsuse tagamiseks, et vältida isikuandmete väärkasutust ja säilitada valijate usaldus.

Oleme on seisukohal, et riik saab kasutada oma digitaalset pädevust, lahendamaks olemasolevaid probleeme, juhtides globaalset muutust demokraatlike valimisprotsesside moderniseerimises. Q-valimised pakuvad võimalust muuta e-hääletus mitte ainult turvalisemaks ja usaldusväärsemaks, vaid ka avatumaks ja kontrollitavamaks. See ei ole üksnes tehniline uuendus, vaid ka demokraatliku osaluse ja läbipaistvuse edendamine, mis võib tugevdada kogu ühiskonna usaldust poliitilise süsteemi vastu. Eesti edu selles ettevõtmises võib saada eeskujuks teistele riikidele, kes otsivad viise oma valimisprotsesside uuendamiseks ja kaasajastamiseks.