Eesti vabadusvõitlus: Louisiana eeskuju järgimine või ulmeline unistus?
Maailma ja Eesti peavoolumeedias on maha vaikitud Louisiana hiljutine seadusandlik samm, millega keelatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Maailma Majandusfoorumi (WEF) mõju osariigis. Kujutagem nüüd ette fantaasiarikast stsenaariumi, kus Eesti järgiks sama rada. Milline võiks olla poliitiline ja sotsiaalne maastik Eestis, kui siin tekiks liikumine, mis võtaks
Maailma ja Eesti peavoolumeedias on maha vaikitud Louisiana hiljutine seadusandlik samm, millega keelatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Maailma Majandusfoorumi (WEF) mõju osariigis. Kujutagem nüüd ette fantaasiarikast stsenaariumi, kus Eesti järgiks sama rada. Milline võiks olla poliitiline ja sotsiaalne maastik Eestis, kui siin tekiks liikumine, mis võtaks sihiks samasuguse suveräänsuse saavutamise rahvusvahelistest organisatsioonidest?
Sõltumatus rahvusvahelistest organisatsioonidest
Louisiana senat võttis vastu seaduse, mis muudab osariigi sõltumatuks rahvusvahelistest asutustest, sealhulgas WHO-st, ÜRO-st ja WEF-ist. Seadusandjad kinnitasid, et need organisatsioonid "ei tohi omada jurisdiktsiooni ega võimu Louisiana osariigis". See samm tuli ajal, mil WHO, ÜRO ja WEF püüavad edendada ülemaailmset pandeemialepe, andes neile suurema kontrolli selle üle, kuidas riigid reageerivad uutele pandeemiatele. Louisiana seadusandjate sõnul on rahvusvaheliste organisatsioonide sekkumine olnud kahjulik ja suveräänsust piirav.
Kujutluslik stsenaarium: Eesti poliitiline liikumine Louisiana eeskujul
Oletagem nüüd, et Eestis tekib poliitiline liikumine, mis järgib täpselt Louisiana eeskuju. See liikumine nõuaks Eesti sõltumatust WHO-st, ÜRO-st ja WEF-ist, väites, et nende organisatsioonide sekkumine piirab Eesti suveräänsust ja kahjustab rahvuslikke huve. Kuidas võiks selline stsenaarium Eestis areneda?
Eesti poliitiline maastik on erinev Louisiana omast. Siin on mitmed erakonnad ja liikumised, kuid ükski neist pole kunagi isegi vihjanud võimalusele keelustada rahvusvaheliste organisatsioonide mõju. Eestis on WHO, ÜRO ja Maailmapank tugevalt juurdunud institutsioonid, mis pakuvad poliitikutele ja riigile rahalist ning logistilist tuge. Poliitilised erakonnad ja poliitikud on teadlikud, et nende organisatsioonide toetus on oluline riigi majanduse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Kujuteldava liikumise suurimaks väljakutseks oleks Eesti poliitprostituutide ja erakondlike manipulaatorite vastuseis, kes hoiavad ühe käega kinni rahvusvaheliste organisatsioonide toetusest ja samas püüavad esineda rahva ees vabadusvõitlejatena. Need poliitikud, kes sõltuvad WHO, ÜRO ja Maailmapanga rahalisest toetusest, ei suudaks iialgi toetada liikumist, mis seaks ohtu nende poliitilise karjääri ja isikliku rahalise stabiilsuse.
Kui selline liikumine Eestis siiski võidaks populaarsust ja suudaks kehtestada seadused, mis piiravad rahvusvaheliste organisatsioonide mõju, oleksid tagajärjed ulatuslikud. Esiteks kaotaks Eesti märkimisväärse osa rahvusvahelisest rahalisest toetusest, mis mõjutaks negatiivselt riigi majandust ja sotsiaalsüsteeme. Tervishoiusüsteem, mis on sõltunud WHO ja Maailmapanga toetusest, peaks otsima alternatiivseid rahastamisallikaid, mis poleks kergesti kättesaadavad.
Eesti rahvas, kes on harjunud rahvusvaheliste organisatsioonide pakutava turvatundega, reageeriks tõenäoliselt tugeva vastuseisuga. Inimesed, kes näevad WHO, ÜRO ja Maailmapanka kui usaldusväärseid institutsioone, mis tagavad riigi tervise ja majanduse stabiilsuse, ei toetaks kergesti liikumist, mis seaks nende institutsioonide rolli kahtluse alla.
On ilmne, et selline stsenaarium jääb Eestis fantaasiarikka ulmelise unistuse tasandile. Ükski erakond ega poliitik pole kunagi välja pakkunud ideed piirata WHO, ÜRO või WEF-i mõju, sest need organisatsioonid on sügavalt juurdunud Eesti poliitilisse ja majanduslikku süsteemi. Poliitikud, kes soovivad püsida võimul ja säilitada rahalist stabiilsust, ei loobu rahvusvaheliste organisatsioonide toetusest.
Kui võrrelda Louisiana ja Eesti poliitilist maastikku, ilmneb selge erinevus. Louisiana suutis kehtestada seadused, mis piiravad rahvusvaheliste organisatsioonide mõju, kuna osariigi seadusandjad ja rahvas olid valmis vastu seisma rahvusvahelisele sekkumisele. Eestis, kus rahvusvahelised organisatsioonid on tihedalt seotud riigi poliitilise ja majandusliku maffiaga, oleks sellise liikumise edu ebatõenäoline.
Louisiana eeskuju järgimine oleks Eestis äärmiselt keeruline ja ebatõenäoline. Kuigi fantaasiarikas unistus sõltumatuse saavutamisest rahvusvahelistest organisatsioonidest võib olla intrigeeriv, jääb see reaalsuses teostamatuks. Eesti poliitiline ja majanduslik sõltuvus WHO, ÜRO ja Maailmapanga toetustest tagab, et ükski poliitiline liikumine ei suudaks edukalt ellu viia samasugust seadusandlikku sammu nagu Louisiana.
Allikad:
