Täna, 5. märtsil, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, mis suunab Euroopa Liidu riike stimuleerima oma sõjatööstust, et see saaks kiiresti üle minna “sõjandusmajandusele” vastusena Venemaa invasioonile Ukrainasse. Thierry Breton, Euroopa tööstusvolinik, esitab ettepanekud, mis julgustavad ELi riike ostma rohkem relvi Euroopa ettevõtetelt ja aitama neil laiendada tootmisvõimekusi.

Bretoni sõnul on aeg muuta paradigmat ja liikuda sõjandusmajanduse režiimi. “See tähendab ka, et Euroopa kaitsetööstus peab võtma suuremaid riske, meie toetusel,” ütles ta. Ettepanekud hõlmavad Euroopa versiooni USA sõjalise tehnoloogia ekspordi skeemist, samuti võimalust, et EL sunnib Euroopa relvatootjaid eelistama Euroopa tellimusi kriisiolukordades ja tootmispuuduste ajal.

Et ettepanekud saaksid reaalsuseks, on vajalik 27 ELi liikmesriigi valitsuste heakskiit, kes on sageli kaitse- ja sõjavaldkondades võimu loovutamisel ettevaatlikud, samuti Euroopa Parlamendi nõusolek. Ettepanekuid uuritakse põhjalikult ka NATO poolt, kes on öelnud, et tervitab ELi jõupingutusi Euroopa kaitse toetamisel, kuid hoiatas, et need ei tohi dubleerida ega vastuollu minna transatlantilise alliansi tööga.

Bretoni paketti oodatakse hõlmama umbes 1,5 miljardit eurot uut raha relvastuse soetamiseks kuni 2027. aasta lõpuni. Pakett loob õigusraamistiku, mis võimaldab tulevikus oluliselt suurendada koordineeritud kulutusi, kui EL on valmis raha eraldama. Lisaks soovitakse, et Ukraina osaleks uutes skeemides, mis suurendavad ühise ostu ja tootmisvõimekust, käsitledes Ukrainat peaaegu võrdväärse liikmesriigina.

Euroopa Komisjoni ettepanekud sõjatööstuse tugevdamiseks ja sõjandusmajanduse režiimile üleminekuks on märkimisväärne samm, mis rõhutab Euroopa pühendumust oma julgeoleku tugevdamisele ja valmisoleku suurendamisele praeguses keerulises geopoliitilises kontekstis. See näitab ka ELi tahet töötada koos ja toetada liikmesriike ning Ukrainat, tagades samal ajal koostöö ja ühtsuse säilimise NATO raames.