Tänapäeva maailm seisab silmitsi sügava ja eksistentsiaalse ideoloogilise lõhega, mis mõjutab otsustavalt tuleviku poliitilisi ja sotsiaalseid struktuure. See lõhe, mis on kujunenud aastate jooksul ja süveneb iga päevaga, sunnib riike, organisatsioone ja üksikisikuid võtma selgeid positsioone. Tegemist ei ole pelgalt poliitilise või majandusliku konfliktiga, vaid fundamentaalse väärtuste ja maailmavaadete kokkupõrkega, mis määrab meie ühiskondade, kultuuride ja identiteetide tuleviku.

Eestis, väikeriigis, seisavad inimesed keerulise dilemma ees. Nad seisavad piltlikult harkisjalu suure lõhe ja kuristiku keskel. Ühe käega hoiavad nad kinni rahvuslusest, rahvusriigi ja traditsiooniliste väärtuste ideoloogiast, mis kehastab nende identiteeti ja ajalugu. Teine käsi on aga sirutatud välja USA, Inglismaa, NATO ja Euroopa Liidu poole, haarates suure moona- ja rahakoti järele, mis on hädavajalik inimeste majanduslikuks püsimajäämiseks.

Kas Eesti rahvas on teadlikult valinud tee, mida nad sageli kiruvad, või on neil veel võimalus ideoloogiat ja filosoofiat muuta? Kas nad suudavad säilitada oma rahvusliku identiteedi ja suveräänsuse, sõltumata samal ajal globalistide toetusest? See dilemma on eriti terav, sest meie tulevik sõltub sellest, milliseid väärtusi ja maailmavaadet me otsustame järgida. On aeg teha selged ja määravad otsused, sest pendeldamine kahe vastandliku maailma vahel viib rahva sügavamasse segadusse ja ebakindlusesse.

Ajalooliselt on maailm ja Eesti läbi teinud mitmeid ideoloogilisi muutusi. Tänapäeval näeme vastasseisu, mis on määratletud kahe peamise telje järgi: globalism ja liberaalsed väärtused versus rahvuslik suveräänsus ja traditsioonilised väärtused. Need kaks telge määratlevad maailma erinevad nägemused, mis mõjutavad mitte ainult poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, vaid ka kultuurilisi ja sotsiaalseid norme.

Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal valis Eesti endiste ekskommunistide juhtimisel liberaalse ja globalistliku maailmavaate. See valik oli lihtne, sest liberaalne ja globalistlik lääne maailm hakkas kohe rahalaevu Eestisse saatma, et aidata üles ehitada demokraatlikku riiki. Euroopa Liidu, Maailmapanga ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide toetused mängisid olulist rolli riigi arengus, kuid see suundumuse mõju on olnud mitmetahuline ja sügavalt juurdunud.

Lääne rahaline toetus on olnud Eesti majandusliku ja sotsiaalse arengu mootoriks, võimaldades kiiret moderniseerumist ja integratsiooni rahvusvahelisse kogukonda. Kuid see rahaline sõltuvus on toonud kaasa ka olulisi kõrvalmõjusid. Lääne liberaalne ja globalistlik lähenemine on sageli neutraliseerinud iseseisvalt mõtlevate inimeste tekke Eestis või pärssinud nende arengut. See on viinud olukorrani, kus tõelise iseseisva riigi ülesehitamine on jäänud poolikuks.

Kogu iseseisvusaja jooksul, mil Eesti on sõltunud lääne rahalisest ja ideoloogilisest toest, ei ole Eestis kujunenud välja tugevat majanduslikku ega filosoofilist juhtimist, mis suudaks seista rahvuslike huvide ja suveräänsuse eest. Lääne rahakott ja projektid on propageerinud peamiselt liberalismi ja globalismi, jättes tahaplaanile rahvusliku suveräänsuse ja traditsiooniliste väärtuste arendamise.

Selle tulemusena on Eesti intellektuaalne ja ideoloogiline maastik olnud pikka aega ajuhalvatuse seisundis. Mõtlemise ja iseseisva arengu asemel on valitsenud sõltuvus välisest toetusest ja ettekirjutistest. Praegu tundub, et paljud Eesti inimesed ja poliitikud on nagu peata kanad, kes pendeldavad vastandlike pote vahel, ilma selge ja kindla suunata.

Eesti rahvas seisab silmitsi küsimusega, kas nad on teadlikult valinud tee, mida nad sageli kiruvad, või on neil veel võimalus ideoloogiat ja filosoofiat muuta. Kas nad suudavad säilitada oma rahvusliku identiteedi ja suveräänsuse, sõltumata samal ajal globalistide toetusest? See dilemma on eriti terav, sest meie tulevik sõltub sellest, milliseid väärtusi ja maailmavaadet me otsustame järgida. On aeg teha selged ja määravad otsused, sest pendeldamine kahe vastandliku maailma vahel viib rahva sügavamasse segadusse ja ebakindlusesse.

Eesti rahvas peab otsustama, kas jätkata sõltuvust lääne liberaalsest ja globalistlikust maailmavaatest või leida viise, kuidas tugevdada oma sõltumatust, rahvuslikku suveräänsust ja identiteeti. See valik määrab meie tuleviku ja koha maailmas, kus ideoloogilised lõhed süvenevad ja vastasseisud muutuvad teravamaks. Meie otsused ja seisukohad määravad mitte ainult meie individuaalse ja riikliku tuleviku, vaid ka meie koha kiiresti muutvas ja lõhestunud maailmas.

Globalism toetab majanduste ja kultuuride ühendamist üle piiride, edendades rahvusvahelist koostööd ja vastastikust sõltuvust. Liberaalsed väärtused, mis on selle ideoloogia keskmes, rõhutavad üksikisiku õigusi, demokraatiat ja vabadust. Selle maailmavaate kohaselt on inimkonna tulevik tihedalt seotud rahvaste ja kultuuride ühtsuse ja vastastikuse mõistmisega. Majandustegevus, tehnoloogiline areng ja keskkonnakaitse on kõik valdkonnad, kus globaalsed lahendused peavad asendama lokaalseid.

Teisel pool on ideoloogia, mis rõhutab rahvuslikku suveräänsust ja traditsioonilisi väärtusi. Selle maailmavaate järgi on iga rahvas ja riik unikaalne ning peab säilitama oma kultuuri, traditsioonid ja iseseisvuse. Rahvuslik suveräänsuse pooldajad usuvad, et globalism ja liberaalsed väärtused ähvardavad lahustada rahvuslikku identiteeti ja kultuurilist eripära. Nende arvates põhjustab globalism kultuuride homogeniseerumist ja süvendab majanduslikku ebavõrdsust, kus suured rahvusvahelised korporatsioonid saavad võimu väikeste ja kohalike ettevõtete üle.

Venemaa on viimastel aastatel selgelt väljendanud oma vastuseisu lääne liberaalsetele väärtustele ja globalismile. Riigi ametlik retoorika on muutunud üha teravamaks, viidates lääne väärtustele kui satanistlikele ja dekadentlikele. Venemaa poliitiline filosoof Aleksandr Dugin, keda sageli peetakse Vladimir Putini ideoloogiliseks mõjutajaks, on olnud oluline häälekandja selles võitluses. Dugin propageerib tugevat rahvuslikku suveräänsust ja traditsiooniliste väärtuste taastamist, mis on otseses vastasseisus lääne globalistlike ideaalidega.

Eesti konservatiivsed jõud seisavad rahvusluse ja rahvusriigi eest, mis kattub paljuski Venemaa ideoloogiaga rahvusliku suveräänsuse ja traditsiooniliste väärtuste osas. Kuid erinevalt Venemaast on Eestil keeruline leida sõltumatust ja iseseisvust ilma välise toeta. Eesti sõltub suuresti Euroopa Liidu ja NATO toetustest, mis pakuvad majanduslikku ja sõjalist kindlustunnet.

Eesti konservatiivide jaoks on dilemma selles, kuidas säilitada rahvuslik suveräänsus ja traditsioonilised väärtused, samal ajal sõltudes rahvusvahelistest toetusmehhanismidest. Venemaa on suutnud oma suveräänsust toetada oma majanduslike ja sõjaliste ressurssidega, olles sõltumatu välisest abist. Eesti aga peab arvestama riigi piiratud ressursse ja geopoliitilist olukorda.

Eesti seisab silmitsi olulise valikuga. Kas rahvas jätkab pendeldamist erinevate ideoloogiate vahel, jäädes sõltuvaks välisabist, või leiavad nad viisi, kuidas tugevdada oma rahvuslikku suveräänsust ja identiteeti? Selleks on vaja sügavat arusaamist nii ajaloolistest kui ka kaasaegsetest jõududest, mis kujundavad meie maailma.

Eesti konservatiivide jaoks on oluline, et rahvas mõistaks, et rahvusliku suveräänsuse ja identiteedi säilitamine nõuab tõsist pühendumist ja iseseisvat mõtlemist. See tähendab, et tuleb leida viis, kuidas säilitada sõltumatus ja samal ajal tagada majanduslik ja sotsiaalne heaolu. Selleks võib olla vaja leida uusi partnereid ja koostöövorme, mis toetaksid rahvuslikke huve ja väärtusi.

Ideoloogiline valik, mille Eesti peab tegema, ei ole lihtne ega mustvalge. See nõuab sügavat arusaamist nii globalistlike kui ka rahvuslike väärtuste ja maailmavaadete tugevustest ja nõrkustest. See tähendab ka valmisolekut seista silmitsi raskustega ja teha otsuseid, mis võivad lühiajaliselt olla ebamugavad, kuid mis pikemas perspektiivis tagavad riigi ja rahva kestvuse ja arengu.

Eesti rahvas peab selgelt määratlema, millised väärtused ja maailmavaade on neile kõige olulisemad. Kas valida globalistlik liberaalne maailmavaade, mis pakub vilju, mida praegu juba maitstakse, või rahvuslik suveräänsus ja traditsioonilised väärtused, mis nõuavad iseseisvust ja loobumist globalistlikest toetustest? Tuleviku jaoks on mõtekas igaühel selgelt määratleda, millised väärtused ja maailmavaade on meile kõige olulisemad, ning tegema otsuse, mis tagab meie rahva ja kultuuri säilimise ja arengu. Sest praegune tee on otsetee kuristikku.

Ideoloogiline selgus ja otsustavus on hädavajalikud. Eesti rahvas peab mõistma, et pendeldamine erinevate ideoloogiate vahel ei vii stabiilsuse ja kindluseni. See võib pigem süvendada segadust ja ebakindlust. Selge ideoloogilise ja filosoofilise suuna valimine on ainus viis tagada riigi ja rahva kestmine ja areng. Eesti rahvas peab otsustama, kas jätkata sõltuvust lääne liberaalsest ja globalistlikust maailmavaatest või leida viise, kuidas tugevdada oma rahvuslikku suveräänsust ja identiteeti.

Eesti tulevik sõltub sellest, milliseid väärtusi ja maailmavaadet me otsustame järgida. On aeg teha selged ja määravad otsused, sest pendeldamine kahe vastandliku maailma vahel viib meid rahvast sügavamasse segadusse ja ebakindlusesse. Tulevik nõuab selgust ja kindlust, mida saab saavutada vaid selge ideoloogilise ja filosoofilise suuna valimisega.

Eesti rahvas seisab silmitsi eksistentsiaalse valikuga, mis määrab meie tuleviku. Kas jätkata sõltuvust lääne liberaalsetest ja globalistlikest väärtustest või valida rahvuslik suveräänsus ja traditsioonilised väärtused? See valik ei ole lihtne, kuid see on hädavajalik, et tagada meie rahva ja kultuuri säilimine ja areng. Tulevik nõuab otsustavust ja selgust, ning on aeg, et Eesti rahvas teeks kindla ja läbimõeldud valiku, mis määrab meie koha kiiresti muutvas ja lõhestunud maailmas.