Ukraina valitsus on astunud pretsedenditu sammu, piirates oma kodanike, eriti meeste, põhiõigusi keset pikaleveninud konflikti Venemaaga. Hiljutine otsus keelata 18-60-aastastel meestel riigist lahkumine ja piirata nende passide väljastamist välismaal, on tekitanud laialdast kriitikat ja süüdistusi inimõiguste rikkumises.

Kuigi Ukraina on sõjaseisukorras, pole riik formaalselt sõda välja kuulutanud. Selline olukord on tekitanud paradoksaalse olukorra, kus riigi sõjaline mobilisatsioon ja kodanike liikumisvabaduse piiramine toimub ilma ametliku sõjaseisukorra väljakuulutamiseta. See on toonud kaasa küsimused seaduslikkuse ja rahvusvaheliste inimõiguste normide järgimise kohta.

Sõjaseisukorra ja sellest tulenevate piirangute all elavate inimeste elud on muutunud märkimisväärselt. Mehed, kes on leidnud elu ja töö välismaal, seisavad silmitsi sunniviisilise naasmisega Ukrainasse, kus nad võivad sattuda otse konflikti keskmesse. Paljud neist meestest on perekonnapead, kelle äkilised riiki tagasikutsumised jätab nende pered majanduslikult ja emotsionaalselt haavatavaks.

Ukraina valitsuse samm on kutsunud esile nii kodu- kui ka rahvusvahelise kriitika. Inimõigusorganisatsioonid ja üksikisikud nõuavad läbipaistvust ja õiglasi menetlusi, mis austaksid kodanike põhiõigusi, hoolimata riigi turvalisuse kaalutlustest. Kriitikud osutavad, et demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste rõhutamine peaks olema esmatähtis isegi sõjalise konflikti ajal.

Konflikti ja sellest tulenevate kodanikuõiguste piirangute jätkumine on esitanud Ukrainale keerulise dilemma: kuidas tasakaalustada rahvuslikku turvalisust ja inimeste põhivabadusi. Paljud ukrainlased ja nende toetajad välismaal loodavad, et olukord laheneb rahumeelselt, pakkudes nii turvalisust kui ka vabadust neile, kes on juba liiga kaua konflikti küüsis elanud.