Inimkeha aatomid: Avastusretk peidetud universumi sügavaimatesse saladustesse
Me elame maailmas, kus nähtav ja käegakatsutav moodustab vaid jäämäe veepealse osa. Mis peitub sügavamal, mikroskoopilisel tasandil, ületab sageli meie kujutlusvõime piirid. Võtame näiteks inimkeha - see keerukas süsteem, mis koosneb triljonitest rakkudest, omakorda koondatuna veelgi väiksematest osakestest: aatomitest. Aga kas olete kunagi mõelnud, kui pikaks jooneks võiksid kujuneda kõik
Me elame maailmas, kus nähtav ja käegakatsutav moodustab vaid jäämäe veepealse osa. Mis peitub sügavamal, mikroskoopilisel tasandil, ületab sageli meie kujutlusvõime piirid. Võtame näiteks inimkeha - see keerukas süsteem, mis koosneb triljonitest rakkudest, omakorda koondatuna veelgi väiksematest osakestest: aatomitest. Aga kas olete kunagi mõelnud, kui pikaks jooneks võiksid kujuneda kõik inimkeha aatomid, kui need kõrvuti asetada?
Uurimused näitavad, et keskmine inimkeha sisaldab umbes (7 \times 10^{27}) aatomit. See arv on nii suur, et selle hoomamine nõuab pisut kujutlusvõimet. Et anda sellele mõistele mingisugustki mõõdet, kujutlegem hetkeks, et suudame need aatomid üksteise kõrvale asetada. Tulemus? Need ulatuksid umbes 74 valgusaasta kaugusele. Jah, lugesite õigesti - 74 valgusaastat, mis on distants nii tohutu, et meie päikesesüsteemi ja lähima tähtsüsteemi vaheline kaugus tundub selle kõrval peaaegu olematu.
Selle mõistmiseks peame esmalt aduma, mida valgusaasta endast kujutab. See on distants, mille valgus, liikudes kiirusega ligikaudu 300 000 kilomeetrit sekundis, läbib ühe aasta jooksul. See on umbkaudu 9,461 triljonit kilomeetrit. Ja nüüd kujutage ette, et inimkeha - teie keha - koosneb aatomitest, mille kõrvuti asetamisel ulatuksid need sellisele pikkusele. See on midagi sellist, mis paneb meie olemasolu ja universumi avaruste mõistmise proovile.
Mis teeb selle veelgi hämmastavamaks, on asjaolu, et kõik see tohutu hulk aatomitest mahub meie inimkehasse, luues süsteemi, mis on võimeline mõtlema, tundma, looma ja uurima universumi saladusi. See on justkui meenutus, et igaüks meist kannab endas peidetud universumit, mis on sama avar ja imeline kui see, mis meid ümbritseb.
Nii et järgmine kord, kui tunnete end pisut tühisena universumi suuruses ja keerukuses, meenutage, et teie enda koostises peitub sama avarus ja keerukus. Me oleme kõik osa sellest lõpmatust, mis väljendub nii meie sees kui ka meie ümber. Võib-olla on see mõistmine, et kuigi me oleme väikesed, on meil võime mõista ja imetleda suurt, üks inimkonna suurimaid kingitusi.