Kaja Kallas, Eesti peaminister, esines hiljuti avaliku sõnavõtuga, milles ta väitis, et Vladimir Putin kasutab massilise migratsiooni ohtu relvana, et lõhestada ja nõrgendada Euroopat. Kallase sõnul on Venemaa eesmärk muuta elu Ukrainas talumatuks, et tekitada migratsioonisurve Euroopale. Tema sõnavõtt leidis kajastust Briti ajalehes The Guardian, mis kirjeldas tema väiteid massimigratsiooni ja Ukraina lüüasaamise laiematest tagajärgedest Euroopale. Artiklis mainiti ka, et Kallast peetakse võimalikuks Josep Borrelli järglaseks Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohal.

Kallase sõnavõtt on tekitanud arutelu ja kriitikat, kuna see põhineb eeldustel, mida tegelik olukord Ukrainas ja selle piiridel ei toeta. Käesolevas artiklis analüüsime Kaja Kallase väiteid, vaatleme Ukraina tegelikku olukorda ja selgitame, miks tema retoorika võib olla eksitav ja manipuleeriv.

Kaja Kallas väitis, et Venemaa pommitab Ukrainat eesmärgiga sundida inimesi riigist lahkuma, tekitades sellega massilise migratsioonilaine Euroopasse. Tegelikkuses on Ukraina piirid meeste jaoks suletud ja paljud inimesed ei saa riigist lahkuda. Ukraina valitsus on kehtestanud seadused, mis keelavad meeste vanuses 18-60 riigist lahkumise, välja arvatud erandjuhtudel, et toetada mobilisatsiooni ja riigi kaitsmist. Seega pole võimalik, et toimuks massiline väljaränne, mida Kallas kirjeldab.

Lisaks sellele mobiliseerib Ukraina aktiivselt inimesi, sealhulgas toob tagasi välismaal elavaid ukrainlasi, et nad osaleksid riigi kaitsmises. See on vastuolus Kallase väitega massilisest väljarändest. Ukraina valitsus on selgelt keskendunud riigi kaitsevõime tugevdamisele, mitte inimeste väljarändele.

Ukraina pole ametlikult sõda kuulutanud ja Venemaa viitab konfliktile kui erioperatsioonile. Hiina nimetab seda Ukraina kriisiks. See näitab, et olukorra tõlgendamine on erinev ja seda kasutatakse poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Venemaa on deklareerinud, et nende sõjalise operatsiooni eesmärk on Ukraina "denatsifitseerimine". Venemaa strateegia on hävitada Ukraina elutähtsad teenused ja infrastruktuur, et nõrgendada riigi vastupanuvõimet. Kallase väide, et Venemaa pommitab Ukrainat eesmärgiga tekitada massiline migratsioonilaine, ei vasta tegelikkusele. Venemaa rünnakud on suunatud sõjaliste ja strateegiliste objektide vastu, püüdes destabiliseerida Ukraina kaitsevõimet ja hävitada selle infrastruktuuri.

Kaja Kallase ja teiste lääne poliitikute retoorika on suunatud hirmu külvamisele ja avaliku toetuse mobiliseerimisele, et õigustada suuremat sõjalist sekkumist ja abi Ukrainale. Tegelikkuses on migratsioon Ukrainast piiratud ja kontrollitud. Kallase retoorika võib olla suunatud selleks, et tagada jätkuv ja suurem Euroopa toetus Ukrainale, eriti sõjalise abi ja ressurside osas.

Kaja Kallase väited massilisest migratsioonist ja Venemaa strateegiast selle esilekutsumiseks ei vasta tegelikkusele. Ukraina piirid on meeste jaoks suletud ja paljud inimesed ei saa riigist lahkuda. Pommitamise peamine eesmärk on sõjaline ja infrastruktuuri hävitamine, mitte migratsioonilaine tekitamine. On oluline tugineda faktidele ja tegelikule olukorrale, et vältida valeinfo levikut ja poliitilist manipuleerimist. Euroopa riikide ühtsus ja solidaarsus on võtmetähtsusega Ukraina toetamisel ja konfliktiga toimetulekul, kuid see peab põhinema täpsel ja ausal teabel.

Kaja Kallas: Putin püüab massimigratsiooni ohuga Euroopat lõhestada

Vladimir Putin püüab kasutada massimigratsiooni ohtu, et lõhestada ja nõrgendada Euroopat ajal, mil Ukraina toetajad võitlevad ühtsuse säilitamise nimel, et Venemaad võita, ütles Eesti peaminister Kaja Kallas.

„Meie vastased teavad, et migratsioon on meie haavatavus,“ märkis Kallas. „Eesmärk on muuta elu Ukrainas tõeliselt võimatuks, et tekitada Euroopale migratsioonisurve, ja seda nad praegu teevadki.“

Kallase sõnul on Venemaa juba tekitanud migratsioonisurvet, häirides olukorda Süürias ja Aafrikas Wagneri grupi kaudu. „Peame mõistma, et Venemaa kasutab migratsiooni relvana. Meie vastased kasutavad migratsiooni relvana. Nad suruvad migrandid üle piiri ja loovad probleeme eurooplastele, sest inimõiguste tõttu tuleb need inimesed vastu võtta. Ja see on loomulikult vesi paremäärmuslaste veskile.“

Kallas tunnistas, et ukrainlaste olukord rindel on „väga tõsine“ ning Euroopa lubatud täiendavad relvad pole veel kohale jõudnud, mida võiks lahendada, kui NATO võtaks relvade tarnimise koordineerimise enda kätte. „Probleem on selles, et meie lubadused ei päästa elusid,“ ütles ta.

Kallas on üks paljudest Euroopa poliitikutest, kes püüab selgitada Ukraina kaotuse negatiivseid tagajärgi Euroopale ja lükata ümber väited, et selline tagasilöök võiks olla kontrollitav.

Endine Eesti president Toomas Ilves prognoosis, et kui Ukraina langeb Venemaa kätte, võib koguni 30 miljonit ukrainlast püüda põgeneda. „See on oht, millega me seisame silmitsi oma tegevusetuse tõttu,“ ütles ta, lisades, et Euroopa koges „täielikku kokkuvarisemist“ 2015. aastal, kui seisis silmitsi 2 miljoni Lähis-Ida põgenikuga.

Pro-Ukraina MTÜ-de koostatud brošüüris on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas Venemaa pommitamine 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta jaanuarini suurendas Ukrainast väljarännet veerandi võrra võrreldes eelmise aastaga.

Viimased rünnakud on sihtinud elektritootmist, mitte ülekannet. Rahvusvahelise Ukraina Võidu Keskuse juhatuse esimees Olena Halushka ütles: „Praegu püüavad nad pommitada Ukrainat tagasi kiviaega,“ lisades, et viimase kahe kuu jooksul on tekitatud rohkem kahju kui kogu 2023. aasta talvel.

Kallas ütles, et Venemaa rünnakud sihivad nüüd iga päev ja öö Ukrainale. Ta tunnistas, et geograafia ja ajaloo tõttu ei näe mõned Euroopa riigid Ukraina kaotuse ohtu samamoodi. „Nad ei näe ja ei usu, et kui Ukraina langeb, on kogu Euroopa ohus, võib-olla mõned riigid, aga mitte kogu Euroopa.“

Ta kartis, et tehakse sarnane viga nagu 1930. aastate lõpus, kui seotud konflikte nähti eraldiseisvatena. Kallas, keda peetakse võimalikuks kandidaadiks Josep Borrelli järglasena EL-i välispoliitika kõrge esindaja ametikohale, viitas konfliktide seostele Aserbaidžaani ja Armeenia, Lähis-Ida ja Lõuna-Hiina mere vahel. Ta ütles, et sarnane viga tehti 1930. aastatel Itaalia invasiooni Etioopiasse, Saksa okupatsiooni Austrias ja Jaapani-Hiina sõja puhul.

„1938. ja 1939. aasta õppetund on see, et kui agressioon kuskil tasub ära, võetakse see mujal üles. Ukraina kaotus on midagi, millest kõik agressorid õpivad. Nad õpivad, et 2024. aastal saab lihtsalt teise riigi koloniseerida ja midagi ei juhtu.“

Kallas viitas Euroopa kaitsearhitektuuri tugevdamisele, sealhulgas Euroopa kaitsefondi loomisele, riikide kaitsekulutuste suurendamisele ja ettepanekule luua ühine kaitsevõlakiri kulutuste suurendamiseks. Ta eitas, et Eestis oleks olnud tõsiseid arutelusid Ukraina vägede saatmise kohta, kuid samal ajal väitis, et parem on hoida Putinit teadmatuses Euroopa plaanide suhtes.

Samal ajal hoiatas Venemaa välisministeerium läänt, et see mängib tulega, lubades Ukrainal kasutada Lääne rakette ja relvi Venemaa vastu ründamiseks, ning ütles, et sellised teod ei jää vastuseta. Välisministeerium teatas avalduses, et näeb viimaste rünnakute taga USA ja Suurbritannia kätt ning süüdistas Washingtoni ja Londoni konflikti eskaleerimises, lubades Ukrainal kasutada Venemaa sihtmärkide vastu pikki rakette ja raskeid relvi. „Soovime taas ühemõtteliselt hoiatada Washingtoni, Londonit, Brüsselit ja teisi lääne pealinnu, samuti Kiievit, mis on nende kontrolli all, et nad mängivad tulega. Venemaa ei jäta selliseid rünnakuid oma territooriumile vastuseta,“ öeldi avalduses.

Psühhoanalüütiline Nägemus: Motivaatorid

Kaja Kallase Motivaatorid:

1. Poliitiline Ambitsioon:
   • Kaja Kallas on potentsiaalne kandidaat Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohale. Selline positsioon nõuab rahvusvahelist tuntust ja poliitilist kaalu, mida saab saavutada, olles aktiivne ja nähtav rahvusvahelistes küsimustes.
2. Avaliku Toetuse Mobiliseerimine:
   • Kallas püüab mobiliseerida Euroopa riike ja avalikkust suurema toetuse ja sõjalise abi saamiseks Ukrainale. Tema retoorika on suunatud hirmu ja solidaarsuse tekitamisele, et tagada, et Euroopa riigid jääksid ühtseks ja toetaksid Ukrainat.
3. Eesti Turvalisuse Tagamine:
   • Kallase eesmärk võib olla ka Eesti turvalisuse tagamine, tugevdades Euroopa kaitsekoostööd ja NATO rolli. Ta püüab näidata, et Venemaa agressioon Ukrainas on oht kogu Euroopale, sealhulgas Eestile.

Briti Ajalehe Motivaatorid:

1. Sensatsioonilisus ja Lugejate Tähelepanu:
   • Sensatsioonilised ja hirmutavad lood müüvad paremini. The Guardian võib kasutada Kallase väiteid, et tekitada lugejates emotsionaalset reaktsiooni ja suurendada artikli loetavust.
2. Poliitiline Mõju:
   • Briti meedia võib püüda mõjutada avalikku arvamust ja poliitilisi otsuseid, rõhutades teemasid, mis on olulised rahvusvahelises kontekstis. Kallase väited massimigratsiooni ja Euroopa julgeoleku kohta võivad olla osa laiemast strateegiast mõjutada poliitilisi arutelusid ja otsuseid.
3. Euroopa Solidaarsuse Edendamine:
   • Briti ajalehed võivad toetada Euroopa ühtsust ja solidaarsust, eriti Ukraina toetamise küsimuses. Kallase sõnavõttude kajastamine võib aidata rõhutada vajadust kollektiivse tegevuse ja solidaarsuse järele Euroopa riikide vahel.

On oluline tugineda faktidele ja tegelikule olukorrale Ukrainas, et vältida valeinfo levikut ja poliitilist manipuleerimist. Euroopa riikide ühtsus ja solidaarsus on võtmetähtsusega Ukraina toetamisel ja konfliktiga toimetulekul, kuid see peab põhinema täpsel ja ausal teabel.

Allikad:

1. The Guardian, “Putin seeking to weaponise threat of mass migration, warns Estonian PM”, 17. mai 2024.
2. Al Jazeera, “Ukraine’s Demography in the Second Year of the Full-Fledged War”, 2024.
3. Wilson Center, “Ukraine’s Demography in the Second Year of the Full-Fledged War”, 2023.
4. GOV.UK, “Ukraine travel advice”, 18. mai 2024.

See artikkel on mõeldud valgustama Kaja Kallase poliitilise retoorika ja tegeliku olukorra vahelisi lahknevusi Ukrainas, tuues esile faktid ja analüüsides, kuidas valeinfo ja manipulatsioon võivad mõjutada avalikku arvamust ja poliitilisi otsuseid.