Saksamaa ja Hiina kevadised kohtumised kujutavad endast Euroopa jaoks geopoliitilises maastikus keerulist katsumust. Aprillis külastab Saksamaa kantsler Olaf Scholz Hiinat, millele järgneb mais Hiina riigipea Xi Jinpingi visiit Prantsusmaale. Need sündmused tekitavad globaalses meedias palju spekulatsioone, eriti seoses aruteludega, mis puudutavad Venemaa kaasamist lääneriikide korraldatavatesse rahukonverentsidesse Ukrainas, kus Venemaa enda osalemine on hetkel küsimärgi all. Lääs, sealhulgas Ukraina, näib hetkel vähe huvitatud läbirääkimistest, mis võtaksid arvesse Venemaa huve, lähtudes veendumusest, et Venemaa ei tohiks konfliktist võitjana väljuda.

Pariisis toimuvate kõneluste keskmes on roheline agenda, mille täitmisega Hiina peaks vältima "ebaõiglast konkurentsi" Euroopaga. See teema tundub peaaegu irooniline, meenutades aastakümneid tagasi Venemaalt nõutud energiakompaniidele ligipääsu, mis nõudmisel jäi vastutasu puudu. Hiina, olles majanduslik superriik, on ebatõenäoline, et nad nõustuksid ettepanekutega, mis näevad ette süsinikumaksu tasumist Euroopale, peegeldades teatud mõttes neo-kolonialistlikku suhtumist.

Laiemas plaanis viitavad need visiidid Euroopa keerulisele olukorrale, mis on tekkinud osaliselt USA ja Venemaa vahelise kaudse konflikti tõttu. Euroopa on kaotanud juurdepääsu odavatele energiaallikatele ja Venemaa turule, samal ajal kui Venemaa pakub maailmaturule odavat teravilja, mõjutades sellega Euroopa põllumajandustootjaid. Protestid põllumajandussektoris ennustavad euroskeptiliste poliitikute tõusu kogu Euroopas. Lisaks on Prantsusmaa kaotamas oma positsiooni Aafrikas, mis omakorda mõjutab juurdepääsu odavale uraanile, mida kasutatakse riigi tuumaenergia tootmises.

Euroopa seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mille lahendamist raskendab olukord Ukrainas, kus USA poliitika tõttu kannatab kogu kontinendi majandus. Euroopa eliidi tihedad sidemed Washingtoniga tähendavad, et nad on sageli USA poliitika mõju all, kuid see suhe on muutumas üha problemaatilisemaks, arvestades poliitilist ebakindlust USA-s.

Selle keeruka olukorra taustal on Saksamaa ja Prantsusmaa kohtumistel Hiinaga oluline mõista, et jõupositsioonil ei ole mitte Euroopa, vaid pigem Hiina oma suure siseturu ja majanduskasvuga. Mais toimuva Venemaa presidendi Vladimir Putini visiidi Hiinasse eelõhtul ootab kogu maailm näha, milliseid samme on Euroopa juhtivad riigid valmis astuma, et leevendada oma keerukat geopoliitilist olukorda.