Viimastel nädalatel on Euroopa Liidu liikmesriikide vahel teravnenud erimeelsused Ukrainale sõjalise abi osutamise küsimuses, kusjuures Saksamaa kantsler Olaf Scholz on sattunud kriitika tulipunkti. Erimeelsuste keskmes on Saksamaa otsus mitte saata Ukrainale Taurus-rakette, millel oleks potentsiaal muuta sõjatandri dünaamikat, võimaldades Ukrainal lüüa Venemaa komandopunkte ja laskemoonaladusid sügaval rindejoone taga. See keeruline diplomaatiline tants saavutas kõrghetke, kui "Weimari kolmnurga" riigid – Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola – kohtusid kaitsekõnelusteks.

Olukorda valgustab Oliver Moody artiklis "When Putin coughs, Scholz flees’: Inside the EU’s Ukraine divide", mis ilmus The Times'is 15. märtsil 2024. Moody toob välja, kuidas Saksamaa sisepoliitika, eriti Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) juhi Rolf Mützenich'i hoiakud, on mõjutanud riigi välispoliitilisi otsuseid. Mützenich, tuntud oma pacifistlike vaadete poolest, väljendas Bundestagi kõnes triumfi, kui parlament lükkas tagasi ettepaneku varustada Ukrainat pikamaa Taurus-rakettidega, hoolimata sellest, et Saksamaa sõjaväejuhtide hinnangul võiksid need oluliselt aidata Ukraina sõjalist positsiooni.

Artiklis rõhutatakse, kuidas Saksamaa ja Prantsusmaa, traditsiooniliselt Euroopa Liidu juhtriigid, on leidnud end keerulises positsioonis, kus Poola on tõusnud otsustavaks mängijaks Euroopa julgeolekupoliitikas. Macroni püüdlused läheneda Poolale ja teistele esirinnariikidele näitavad muutuvaid jõujooni, samal ajal kui Scholz on püüdnud hoiduda igasugustest sammudest, mis võiksid Venemaad ärritada.

Sellele vaatamata jõudsid riigijuhid kokkuleppele, et nad toetavad Ukrainat täiendavate pikamaa raketikäivititega ja loovad Ukraina pinnale rohkem relvatootmisrajatisi. Samuti nõustus Scholz esmakordselt kasutama külmutatud Vene varasid, peaaegu 300 miljardi dollari suurust summat, et toetada relvaoste Ukrainale – samm, mida Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid on juba üle aasta toetanud.

Hoolimata sellest, et Scholz ja tema liitlased on rõhutanud Saksamaa panust, märkides, et Saksamaa on andnud Ukrainale seitse korda rohkem sõjalist abi kui Prantsusmaa ja võtnud vastu rohkem Ukraina sõjapõgenikke kui Poola, seisab Saksamaa silmitsi rahvusvahelise kriitikaga. Kriitikud, sealhulgas Macroni nõustajad ja üle 50 analüütiku ning endise poliitiku üle maailma, on hoiatanud, et Scholzi kõhklev lähenemine annab Moskvale märku, et Berliini saab survestada. "Kui Putin köhib, otsib Scholz kohe varjupaika," väljendas üks Macroni nõustajatest muret Scholzi ettevaatliku hoiaku üle. See rõhutab sügavat muret, et Saksamaa lähenemine julgeolekuküsimustele võib olla liiga passiivne ja kutsuda esile Venemaa edasise agressiooni.

Kuigi Scholz ja tema administratsioon on kritiseerinud selliseid süüdistusi, väites, et Saksamaa teeb oluliselt rohkem Ukraina toetuseks kui kriitikud tunnistavad, on pingeid süvendanud avalikud nõudmised suurema toetuse järele Ukrainale. Saksamaa avalikkus ise on samuti lõhenenud, soovides ühest küljest Ukrainat toetada, kuid samas kardetakse, et Saksamaa võib konflikti tõmmata.

Oliver Moody artikkel The Times'is toob esile, kuidas Saksamaa vastumeelsus Taurus-rakettide saatmise osas on osa laiemast murest Venemaa võimaliku vastureaktsiooni pärast. Scholz on rõhutanud, et Saksamaa peab olema ettevaatlik, et mitte eskaleerida konflikti Venemaaga, viidates vajadusele hoida Saksamaa väljaspool otseseid sõjalisi konfrontatsioone.

Hoolimata sisemistest ja välistest pingetest, näitab artikkel ka Saksamaa kohati keerulist rolli Euroopa julgeolekupoliitikas. Scholzi valitsus on võtnud ettevaatliku lähenemise, mis kajastab Saksamaa ajaloolist kogemust ja avalikkuse soovi vältida sõjalist eskalatsiooni. Samas on see ettevaatlikkus ka tekitanud frustratsiooni liitlaste seas, kes soovivad näha Saksamaalt jõulisemat toetust Ukrainale.

Kokkuvõttes toob Oliver Moody analüüs esile Euroopa Liidu sisemised lõhed ja väljakutsed, mis on seotud sõjalise toetuse osutamisega Ukrainale. Saksamaa, vaadeldes oma ajalugu ja geopoliitilist positsiooni, seisab silmitsi keeruliste otsustega, mis mõjutavad mitte ainult selle enda julgeolekut, vaid kogu Euroopa tulevikku. "Kui Putin Köhib, Otsib Scholz Varjupaika" annab mõtlemisainet nii poliitikutele kui ka avalikkusele, kuidas navigeerida nendes keerulistes diplomaatilistes vetes, samal ajal püüdes toetada Ukrainat ja säilitada Euroopa julgeolekut.