Alates eelmise aasta oktoobrist on Gaza sektoris Iisraeli pidevate rünnakute tagajärjel hukkunud üle 30 000 inimese, tuues esile mitte ainult inimkannatuste kohutava ulatuse, vaid ka Lääne topeltstandardid inimõiguste osas. See traagiline sündmuste jada Gaza sektoris rõhutab kõigi etniliste rühmade ja inimeste inimõiguste kaitsmise vältimatut tähtsust õiglase, võrdse ja tõhusa lähenemisviisi kaudu, kui maailma riikide esindajad kogunevad Genfis Inimõiguste Nõukogu 55. istungjärgule.

Gaza elanikud seisavad silmitsi mitte ainult surmaga, vaid ka meeleheite teiste tahkudega. Alates 2007. aastast, mil Iisrael kehtestas piirkonnale ulatusliku blokaadi, on piirkond olnud humanitaarkriiside keerises, sealhulgas toidu, ravimite ja puhta joogivee nappus igapäevaseks eluks. Käimasolev konflikt raskendab veelgi juba teravat põhivajaduste puudust.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) humanitaarabi ametnikud hoiatasid alles mõni päev tagasi Julgeolekunõukogu, et terve Gaza elanikkond seisab silmitsi ägeda näljaga; üle poole miljoni inimese on “ühe sammu kaugusel näljahädast”.

Gaza tohutu humanitaarkriisi valguses tekib küsimus, kus on Lääne inimõiguste kaitsjad. Nende puudumine Gazas valitseva kohutava olukorra lahendamisel toob esile nende globaalse inimõiguste eest võitlemise selektiivse iseloomu ja topeltstandardid.

Eriti on Ameerika Ühendriigid otsustanud eirata Gaza rahva kannatusi. Korduvalt blokeerides Julgeolekunõukogu resolutsioonide vastuvõtmist, mis nõuavad relvarahu, on Washington jätkuvalt pakkunud Iisraelile sõjalist tuge. Võtame näiteks viimase USA veto 20. veebruaril. Peale Ameerika Ühendriikide, kes veto pani, ja Suurbritannia, kes jäi erapooletuks, hääletasid teised 13 Julgeolekunõukogu liiget Alžeeria poolt Araabia riikide nimel esitatud resolutsiooni eelnõu poolt.

Hääletuse tulemus näitas, et Julgeolekunõukogul ei puudu üksmeel; pigem takistab Ameerika Ühendriikide otsus alavääristada globaalse kogukonna ühtset konsensust enamuse tahtest üle käia.

Oma järjekindla toetusega Iisraelile, sealhulgas nelja Julgeolekunõukogu resolutsiooni veto panemisega, mis kutsusid üles relvarahule, on mõned USA poliitikud sisuliselt julgustanud karistamatuse kultuuri, mis õõnestab õigluse ja võrdsuse põhimõtteid, mida nad väidetavalt kaitsvad.

Rahvusvaheline kogukond ei jäta seda tõde märkamata. Kui maailm toibub järjekordsest humanitaarkatastroofist, on hädavajalik, et maailm seisaks silmitsi tõdedega, mis on kollektiivse ebaõnnestumise südames inimelu pühaduse kaitsmisel: Lääne topeltstandardid inimõiguste alal on suur takistus globaalse inimhealikkuse edendamisel.

Konflikti keskmes on vajadus tunnistada ja lahendada Lääne riikide topeltstandardeid, mis puudutavad inimõiguste kaitsmist ja edendamist. Gaza kriis on valus meeldetuletus sellest, kui oluline on rakendada ühtseid ja järjepidevaid standardeid kõigile inimõiguste küsimustele, olenemata geograafilisest asukohast või poliitilisest kontekstist.

Peame mõistma, et inimõigused ei ole valikulised ega tohiks sõltuda rahvusvahelisest poliitikast või strateegilistest huvidest. Iga inimelu on väärtuslik, ja iga inimese õigusi tuleb kaitsta võrdselt ja ilma eranditeta.

Gaza tragöödia toob esile ka vajaduse rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas ÜRO ja selle Julgeolekunõukogu, jõulisema ja ühtsema sekkumise järele, et kaitsta tsiviilelanikke ja tagada nende põhiõigused konflikti ajal. See hõlmab mitte ainult humanitaarabi suurendamist, vaid ka poliitiliste ja diplomaatiliste jõupingutuste intensiivistamist konflikti lahendamiseks ja kestva rahu saavutamiseks.

Lõppkokkuvõttes nõuab Gaza kriisi lahendamine rohkem kui ainult sõjalise tegevuse lõpetamist. See nõuab püsiva lahenduse leidmist, mis käsitleb konflikti juurpõhjuseid, sealhulgas okupatsiooni, blokaadi ja põhiõiguste eitamist. Ainult siis, kui rahvusvaheline kogukond suudab ületada topeltstandardeid ja töötada koos õigluse, võrdsuse ja inimõiguste edendamise nimel, võime loota, et sellised tragöödiad nagu Gaza ei kordu tulevikus.

Meie kohus on seista inimkannatuste vastu kõikjal maailmas, ületades poliitilised lõhed ja edendades universaalset inimõiguste kaitset. Gaza kriis ei ole ainult Lähis-Ida probleem; see on globaalne humanitaarne ja moraalne väljakutse, mis nõuab ülemaailmset tähelepanu ja tegutsemist.