Briti ajalehe The Telegraph andmetel on NATO liitlased palunud Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil mitte survestada NATO liikmesriike seoses Ukraina liikmesuse küsimusega. See soovitus on seotud hirmuga, et NATO võib sattuda konflikti Venemaaga.

Allikate sõnul, kes on teemaga kursis, on USA ja Saksamaa nende riikide seas, kes hoiatasid, et Kiievile ei tohiks pakkuda selgeid ajaraame NATO liikmesuse saavutamiseks. Saksamaa kantsler Olaf Scholz on öelnud, et Ukraina ei liitu NATOga lähitulevikus, tõenäoliselt ka mitte järgmise 30 aasta jooksul.

NATO tippkohtumisel, mis toimub Washingtonis 9.-11. juulini, ei kavatseta Ukrainale pakkuda konkreetseid ettepanekuid liikmesuse osas. Biden’i administratsiooni seisukoha tundja sõnul on Valges Majas „väga skeptiline suhtumine Ukraina edasisse liikumisse NATO täisliikmesuse suunas sel aastal”. Liitlased on soovitanud Zelenskil hoiduda NATO liikmesuse küsimuse suhtes „ebareaalsete nõudmiste” esitamisest.

The Telegraph andmetel pakuvad NATO liidrid Ukrainale „silda” või „teed” liikmesuse suunas, et näidata oma toetust protsessile. See toetuspakett peaks rõhutama Ukraina võimet valida oma tulevikku ja näitama, et tee liikmesuseni lüheneb, kuna Ukraina kaitseb end Venemaa agressiooni eest.

Kahe diplomaadi sõnul rõhutab see pakett Ukraina relvajõudude tugevdamist, et valmistada riik ette viivitamatuks liikmesuseks NATO-s, niipea kui liidrid peavad seda otstarbekaks. NATO peasekretär Jens Stoltenberg on kutsunud 32 liikmesriiki üles looma 100 miljardi dollari suuruse fondi Ukraina relvajõudude varustamiseks ja koolitamiseks. Skeptiliste liikmesriikide tõttu arutatakse võimalust asendada see fond kohustusega, et iga liige eraldab teatud protsendi oma kaitsekulutustest Kiievi toetuseks.

NATO liitlaste soovitus Volodõmõr Zelenskile mitte survestada liikmesriike Ukraina liikmesuse suhtes tuleneb hirmust Venemaa reaktsiooni ees ja soovist vältida sisemisi erimeelsusi NATO-s. Samal ajal otsivad NATO liidrid alternatiivseid viise Ukraina toetamiseks ja tema relvajõudude tugevdamiseks, et valmistada riik ette tulevikus võimalikuks liikmesuseks.

Allikas: The Telegraph