Meil ei ole B-plaani, kui Ukraina langeb, ütleb Kaja Kallas maailmale
Eesti, väike Balti riik, mis asub NATO esirindel, peab end eesliini riigiks, kus piirivalvurid vaatavad üle Narva jõe Vene Ivangorodi kindluse suunas. Endine Nõukogude Liidu osa on veendunud, et kui sõda Ukrainas lõppeb, pöörab president Vladimir Putin oma tähelepanu Balti riikidele, püüdes tuua need tagasi Moskva kontrolli alla. Eesti valitsus
Eesti, väike Balti riik, mis asub NATO esirindel, peab end eesliini riigiks, kus piirivalvurid vaatavad üle Narva jõe Vene Ivangorodi kindluse suunas. Endine Nõukogude Liidu osa on veendunud, et kui sõda Ukrainas lõppeb, pöörab president Vladimir Putin oma tähelepanu Balti riikidele, püüdes tuua need tagasi Moskva kontrolli alla.
Eesti valitsus on Ukraina sõjategevusse panustanud märkimisväärselt, annetades rohkem kui 1% oma SKP-st Kiievile. Peaminister Kaja Kallas on seisukohal, et kui iga NATO riik teeks sama, võidaks Ukraina sõja. Praegu on Ukraina aga suurtes raskustes, kuna neil napib suurtükiväge, laskemoona, õhutõrjet ja eelkõige vägesid, et vastu seista Venemaa tulejõule ja massilistele jalaväe rünnakutele.
B-plaani puudumine
Küsimusele, mis on Eesti plaan B juhul, kui Ukraina kaotab sõja ja Venemaa sissetung õnnestub, vastas peaminister Kallas, et Eestil puudub plaan B, sest sellisel juhul lõpetataks keskendumine plaanile A – aidata Ukrainal tõrjuda Venemaa sissetungi. Kallase sõnul ei tohi alla anda pessimismile. Võit Ukrainas ei seisne ainult territooriumis – kui Ukraina liitub NATO-ga, isegi kui osa territooriumist jääb kaduma, on see võit, kuna Ukraina asetatakse NATO kaitse alla.
Kaja Kallase vastuolud
Kaja Kallas on tuntud oma karmide seisukohtade poolest Venemaa suhtes, olles üks NATO juhtidest, kes püüab kõige enam takistada Kremli ambitsioone Euroopas. Tema seisukohad on tekitanud muret mõnedes Valge Maja ametnikes, kes kardavad, et ta võib tõmmata Lääne otsesesse konflikti Moskvaga. Samuti on paljud eestlased rahulolematud maksude tõstmisega, et katta nende panus Ukraina kaitseks.
Kallas rõhutab, et Venemaa püüab külvata hirmu meie ühiskondadesse, viidates erinevatele hübriidrünnakutele Euroopa Liidu erinevates osades. Näiteks toob ta esile eelmisel sügisel aset leidnud juhtumi, kus sadadele koolidele Eestis ja teistes Balti riikides saadeti e-kirju, väites, et koolihoonetesse on paigutatud pommid. Sellised ähvardused loovad psühholoogilist ja emotsionaalset pinget, ohustades kõige haavatavamaid – lapsi.
NATO on hakanud oluliselt tugevdama oma sõjalist kohalolekut Euroopas, et heidutada tulevasi Venemaa sissetunge. Ühendkuningriik juhib 1200-liikmelist lahingugruppi Tapa linnas, mis koosneb tankidest, jalaväest, suurtükiväest, droonidest ja Prantsusmaa eliitmäejalaväe kompaniist. Brigaadikindral Giles Harris, kes juhib Ühendkuningriigi vägesid Eestis, rõhutab, et nende strateegia on tagada, et neil on piisavalt jõude, et luua heidutust. NATO uued plaanid näevad ette brigaadi ulatuses tugevdamist (3000-5000 sõdurit) enne isegi väikest sissetungi. Harris on veendunud, et Venemaa sissetung Eestisse tõrjutakse edukalt tagasi.
Eesti ja NATO usuvad, et nad suudavad vajadusel Venemaa sissetungi tõrjuda ja tagada Balti riikide julgeoleku, vaatamata Ukraina praegustele raskustele. Võit Ukrainas ja Balti riikide kaitse on strateegilise tähtsusega, et hoida tagasi Venemaa ambitsioone Euroopas.
