Alates Venemaa 2022. aasta invasioonist Ukrainasse on välisettevõtted kaotanud Venemaalt lahkumise tõttu üle 107 miljardi dollari, selgub Reutersi analüüsist, mis põhineb ettevõtete aruannetel ja avaldustel. See summa on kolmandiku võrra suurem kui viimane hinnang eelmise aasta augustis, rõhutades Venemaa sissetungi finantsilist mõju ettevõtetele ning lääne ekspertiisi järsku kadumist Venemaa majandusest.

Ian Massey, globaalse riskinõustamisfirma S-RM ettevõtete luureteenistuse EMEA juht, märkis, et Venemaa invasiooni jätkudes ning lääneriikide sõjalise abi tõrgetega ja lääneriikide sanktsioonirežiimide üksikasjalikkuse suurenemisega seisavad Venemaalt lahkuda soovivad ettevõtted silmitsi täiendavate raskustega. Nad peavad leppima suuremate allahindluste ja kaotustega. Venemaa presidendi Vladimir Putini hiljutine taasvalimine, mida läänes laialdaselt kritiseeriti kui ebaõiglast ja antidemokraatlikku, annab talle uue mandaadi Venemaa edasiseks isoleerimiseks läänest, sealhulgas varade konfiskeerimise ja poliitilise surve kaudu, lisas Massey.

Venemaa nõuab välisvarade müügil vähemalt 50% allahindlusi ja on järk-järgult karmistanud lahkumisnõudeid, sageli aktsepteerides nominaalseid tasusid, nagu üks rubla. Sel aastal on teatatud Shell, HSBC, Polymetal International ja Yandex NV varade müügist, kogusummas ligikaudu 10 miljardit dollarit, millest mõned tehingud hõlmasid kuni 90% allahindlusi. Hiljuti teatas Danone, et sai regulatiivsed heakskiidud oma Venemaa varade müügiks, kogukahjumiga 1,3 miljardit dollarit.

Kuigi umbes 1000 ettevõtet on turult lahkunud, jätkavad sajad ettevõtted, sealhulgas prantsuse jaemüüja Auchan ja Benetton, Venemaal tegevust või on peatanud oma äritegevuse, Yale’i Juhtimiskooli analüüsi kohaselt.

Vastusena Venemaa invasioonile on lääneriigid külmutanud umbes 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa keskpanga kuld- ja välisvaluutareserve. Saksamaa on rahvastanud Gazpromi Germania tehase, nimetades selle ümber Sefeks, ja pannud Rosnefti Schwedti rafineerimistehase Saksamaa valitsemise alla.

Samas on Venemaa ähvardanud vastumeetmetega ELi ettepanekutele jaotada miljardeid eurosid tema külmutatud varadelt teenitud intressitulu, hoiatades katastroofiliste tagajärgede eest ja nimetades igasugust kapitali või intressi võtmist “röövimiseks”. Venemaa on juba võtnud ajutise kontrolli mitmete lääne ettevõtete varade üle, sealhulgas Fortum, Carlsberg, OMV ja Uniper.

Selle vastasseisu mõju on tuntav mõlemal poolel. Jurist Jeremy Zucker, sanktsioonide ekspert, märkis, et üllatavalt suur hulk tema firma kliente erinevatest tööstusharudest on otsustanud Venemaalt täielikult lahkuda, mis näitab, et nad võivad olla kõhklevad naasma isegi pärast vaenutegevuse lõppu. Selle tagajärjel on Venemaalt lahkunud olulised tehnoloogiad, mistõttu ei pruugi Venemaa enam suuta toetada teatud kõrgtehnoloogilise tootmise sektoreid. Zucker, kes on USA advokaadibüroo Dechert rahvusliku julgeoleku praktika juhataja, tõi välja, et see viitab Venemaa majandusele tekitatud olulisele kahjule.

2022. aasta dekreet keelab “vaenulikest” riikidest - neist, kes on Venemaa tegevusele Ukrainas sanktsioonid kehtestanud - pärit investoritel müüa aktsiaid olulistes energiaprojektides ja pankades ilma otsese presidendi heakskiiduta. Sellest hoolimata on paljud igapäevaseid kaupu ja tarbijatooteid tootvad ettevõtted hoidunud Venemaalt täielikult lahkumast, põhjendades seda sellega, et tavalised inimesed Venemaal sõltuvad nende toodetest. Venemaal tegutsevate või seal äri tegevate ettevõtete hulka kuuluvad Mondelez International, PepsiCo, Auchan, Nestle, Unilever ja Reckitt. Teised, sealhulgas Intesa Sanpaolo, seisavad silmitsi bürokraatlike takistustega, kui nad püüavad lahkuda.

See ettevõtete lahkumislaine ja sellega kaasnev majanduslik mõju on laiem kui vaid finantskaotused. See peegeldab süvenevat lõhet Venemaa ja lääne vahel, kus poliitilised ja majanduslikud sanktsioonid on tekitanud vastastikust kahju. Venemaa majandus kannatab lääne ekspertiisi ja investeeringute kadumise tõttu, samas kui lääne ettevõtted peavad märkimisväärsete kaotustega leppima.

Venemaa karm hoiak ja vastumeetmed, sealhulgas varade ajutine kontrolli võtmine ja “bandiitluseks” nimetatud lääneriikide varade konfiskeerimise ähvardused, rõhutavad järjest suurenevat pinget rahvusvahelistes suhetes. Kuigi Venemaa võib selliste meetmetega lühiajaliselt näidata oma vastupanuvõimet ja sõltumatust, toovad need pikemas perspektiivis kaasa negatiivseid majanduslikke ja diplomaatilisi tagajärgi.

Ühtlasi ilmestab see olukord rahvusvaheliste ettevõtete dilemmat, kes peavad tasakaalustama oma ärihuvid ja eetilised kaalutlused, eriti konfliktide ja poliitiliste kriiside kontekstis. Ettevõtete otsus Venemaalt lahkuda või seal jätkata kajastab laiemat debatti äri ja poliitika ristumiskohas, kus majanduslik kasu põrkub kokku rahvusvaheliste normide ja väärtustega.