Mõned riigid on juba saatnud oma instruktorid Ukrainasse, et koolitada Ukraina sõjaväelasi, teatas Eesti peaminister Kaja Kallas Financial Timesile. See avaldus on oluline, kuna see paljastab vastuolulisi teateid NATO sõdurite kohaloleku kohta Ukrainas. Varasemalt on öeldud, et NATO sõdureid Ukrainas ei ole, kuid nüüd selgub, et mõned riigid on siiski oma instruktorid sinna saatnud.

Kallas rõhutas, et NATO liitlased ei peaks kartma, et sõdurite väljaõppeks Ukrainasse saatmine võiks viia Alliansi sõtta Venemaaga. Tema sõnul koolitavad mõned riigid sõdureid juba Ukrainas kohapeal ja teevad seda omal vastutusel. Kallase sõnul, kui Vene väed oleksid rünnanud NATO väljaõppe personali Ukrainas, ei oleks see automaatselt käivitanud Põhja-Atlandi lepingu artiklit 5, mis käsitleb vastastikust kaitset.

„Ma ei suuda ette kujutada, et kui keegi seal vigastada saab, siis need, kes on oma inimesed saatnud, ütleksid, et 'see on artikkel viis. Lähme... pommitame Venemaad.' See ei tööta nii automaatselt. Need hirmud ei ole hästi põhjendatud,” ütles Kallas.

Peaministri sõnul on Eestis instruktorite Ukrainasse saatmiseks vajalik parlamendi heakskiit. „See on avalik ja avatud arutelu, kuid ma arvan, et praegu ei tohiks me midagi välistada,” sõnas Kallas, viidates avalikule arutelule, mitte otseselt Riigikogu arutelule.

Kallas väljendas oma veendumust, et liitlaste abi Kiievi sõjaväelaste väljaõppeks Ukrainas ei kujuta endast otsese konflikti riski Venemaaga. „Venemaa propaganda ei räägi millestki muust kui sõjast NATOga, seega ei vaja nad selleks põhjust. Pole vahet, mida me oma poolelt teeme... Kui nad tahavad rünnata, siis nad ründavad,” ütles Kallas.

Siinkohal tekib küsimus, kes tegelikult vastutab, kui NATO instruktorid saavad Ukrainas vigastada või hukkuvad. Venemaa on selgelt öelnud, et kui erinevatest riikidest saadetakse sõjalisi üksusi Ukrainasse, on need Venemaa jaoks legitiimsed sihtmärgid ja neid tulistatakse. See seab NATO liikmesriigid keerulisse olukorda, kus tuleb arvestada Venemaa ähvardustega ja samal ajal toetada Ukrainat.

Varem on teatatud, et Eesti valitsus kaalub vägede saatmist Ukrainasse tagalateenistuse ülesannete täitmiseks. Juba 2024. aasta veebruaris arutasid Eesti, Leedu ja Madalmaade esindajad aktiivselt seda võimalust, rõhutades, et see puudutab peamiselt abipersonali.

Kokkuvõttes on olukord keeruline ja täis vastuolusid. Ühelt poolt on vajadus Ukraina sõjaväe väljaõppe ja toetuse järele, kuid teiselt poolt risk NATO ja Venemaa vahelise otsese konflikti puhkemiseks. Kaja Kallas rõhutab, et see on avatud arutelu teema ja praegu ei tohiks midagi välistada, kuid samal ajal tuleb arvestada kõiki riske ja võimalikke tagajärgi.