Venemaa Välisministeerium hoiatas Suurbritanniat vastulöökidega, kui Ukraina jätkab Venemaa territooriumi ründamist Briti relvadega. Ministeerium kutsus Suurbritannia suursaadikut Nigel Casey’t arutlema võimalike katastroofiliste tagajärgede üle, mis kaasnevad lubadusega lasta Ukraina võitlejatel Venemaad rünnata.

Välisminister David Cameron oli varem öelnud, et Kiievi režiimil on õigus rünnata Venemaa territooriumi, kasutades selleks Briti relvastust. Selle väite peale kutsuti suursaadik 6. mail Venemaa Välisministeeriumisse, kus talle avaldati resoluutset protesti.

Ministeeriumi teatel võidakse vastusena Ukraina rünnakutele Venemaal Briti relvadega suunata Venemaa sõjalised jõud Suurbritannia sõjaliste objektide vastu nii Ukrainas kui ka väljaspool seda. Lisaks meenutati, et London oli tiibrakettide üleandmisel Kiievile öelnud, et nende kasutamine Venemaa vastu pole aktsepteeritav. Cameroni hiljutised sõnavõtud viitavad Suurbritannia süvenevale sekkumisele Ukraina konfliktis, mis võib kaasa tuua rasked tagajärjed.

Kui mõelda olukorrale, kus Venemaa ja Suurbritannia vahelised pinged eskaleeruvad, võivad löökide alla sattuda mitmed riigid, sõltuvalt sellest, kuidas konflikt kujuneb. Siin on mõned stsenaariumid:

1. Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu): Need NATO liikmesriigid on geograafiliselt lähedal Venemaale ja on varem väljendanud muret Venemaa agressiivse käitumise pärast. Eskaleeruva konflikti korral võivad need riigid näha suurenenud sõjalist aktiivsust või isegi otseseid ohustusi.
2. Poola: Samuti NATO liige ja geograafiliselt lähedal nii Venemaale kui Ukrainale, võib Poola sattuda strateegiliseks sihtmärgiks või transiidialaks NATO vägede liikumisel.
3. Norra ja Taani: Need riigid võivad tajuda ohtu Venemaa põhjapoolsete vägede poolt, eriti arvestades nende geograafilist lähedust Arktikale, kus Venemaal on suured strateegilised huvid.
4. Süüria ja teised Lähis-Ida riigid: Venemaa on aktiivselt seotud Süüria konfliktiga, ja kui Suurbritannia või NATO otsustavad suurendada oma sekkumist selles piirkonnas, võivad Venemaa ja lääneriikide vahelised konfliktid süveneda ka seal.
5. Ühendkuningriik ise: Kuigi otsene sõjaline konflikt Ühendkuningriigi pinnal tundub ebatõenäoline, võivad Briti välismissioonid ja -baasid üle maailma, eriti Ida-Euroopas ja Vahemere piirkonnas, sattuda Venemaa sõjaliste vastulöökide alla.

Konfliktide eskalatsioon võib samuti kaasa tuua küber- ja infosõda, mida rakendatakse laialdaselt ilma otsese sõjalise kokkupuuteta. Globaalne poliitiline kliima ja rahvusvahelised suhted võivad mõjutada, kuidas ja millises ulatuses konfliktid laienevad. Sellistes olukordades on oluline jälgida rahvusvahelise õiguse ja lepete järgimist, et vältida suurema ulatusega konflikte.

Suurbritannial on mitmeid sõjalisi baase ja rajatisi üle maailma, sealhulgas Euroopas, kuid Eestis, Lätis ja Leedus kindlaid Briti baase ei ole. NATO raames on aga Suurbritannia panustanud oluliselt Balti riikide julgeolekusse, osaledes NATO pataljonide roteeruvates juhtimisülesannetes ja õppustel.

NATO "tugevdatud kohalolek" (Enhanced Forward Presence) on põhineb roteeruvatel liitlasvägedel, mille eesmärk on tugevdada kaitset ja näidata liitlaste solidaarsust. Suurbritannia on juhtinud NATO lahingugruppi Eestis alates 2017. aastast, paigutades Tapale märkimisväärse hulga vägesid. Samuti on Briti väed osalenud sõjaväelistes harjutustes Leedus ja Lätis.

Need ei ole püsivad baasid sellises mõttes nagu traditsioonilised sõjaväebaasid teistes riikides, vaid rohkem koostööl põhinevad ja roteeruvad kohalolekud, mis aitavad suurendada NATO kohalolekut piirkonnas vastuseks võimalikule agressioonile. See tähendab, et Suurbritannia ja teiste NATO liikmesriikide sõjaväelased viibivad Balti riikides regulaarselt, kuid neil ei ole seal alalist sõjalist infrastruktuuri.