Ukraina võtab sihikule Venemas Arktika sõjalised tugipunktid

Ukraina on viimastel nädalatel tõestanud, et nende droonid suudavad lennata üha kaugemale, võimaldades rünnata sügavamale Venemaa territooriumile. Erilist tähelepanu on pööratud Venemaa Arktika sõjalistele tugipunktidele. Selles valdkonnas on Ukraina tehnoloogiline edasiminek märkimisväärne, näidates, et kesk- ja pikamaaraketid on jäämas minevikku, droonid aga kujundavad sõjapidamise tulevikku.

Hiljuti tabasid Ukraina droonid Tatarstanis, Euroopa Venemaa idaosas, umbes 1300 kilomeetri kaugusel rindejoonest, riigi kolmandat suurimat naftarafineerimistehast, põhjustades Putini jaoks šoki. Kuid Ukraina ei plaani peatuda siin. On teatatud, et lõppeva aasta jooksul tarnivad kümme tootjat relvastatud droone, mis suudavad lennata kuni 2500 kilomeetri kaugusele. Veelgi enam, Kiievi disainibüroo “Luch” on välja töötanud superdrooni, mille tegevusraadius peaks ulatuma isegi 3300 kilomeetrini.

Selle tehnoloogia areng avab Ukrainale võimaluse rünnata umbes 80 Venemaa sõjaväebaasi Arktika piirkonnas, sealhulgas Murmanskis ja Oleneja baasis, samuti Novaja Zemlja arhipelaagis, kus külma sõja ajal viidi läbi Nõukogude tuumakatsetused.

Ukraina sõjatehnoloogia edusammud, eriti droonide valdkonnas, rõhutavad sõjapidamise muutuvat olemust ja suurendavad nende strateegilist ulatust, lubades neil teostada operatsioone, mis olid varem kättesaamatud.

Ukraina droonide trajektoorid üle Balti riikide ja Skandinaavia

Informatsioon, mida “Bild” hiljuti avaldas, toob esile potentsiaalsed ohud ja pingekohad, mis võivad tekkida seoses Ukraina arendatavate pikamaadroonide kasutuselevõtuga. Arvestades droonide suurenenud tegevusraadiust, mis ulatub kuni 3300 kilomeetrini, on geograafiliselt peaaegu paratamatu, et need droonid hakkavad lennuteekonnal ületama Balti riikide ja Skandinaavia õhuruumi, et jõuda Venemaa Arktika piirkonna sõjaväebaasideni.

Selline areng ei oleks märkimisväärne mitte ainult militaartehnoloogilises mõttes, vaid ka geopoliitiliselt, tuues kaasa uued julgeolekuprobleemid piirkonnas. Balti riigid, sealhulgas Eesti, aga ka Soome ja Rootsi, võivad leida end geograafiliselt ja strateegiliselt olulistest ristteedest, kusjuures nende õhuruumi kasutatakse relvastatud droonide trajektooridel.

See stsenaarium tõstab esile uusi küsimusi nii õhuruumi turvalisuse kui ka piirkondlike konfliktide eskaleerumise ohu kohta. Eelkõige võib droonide kasutamine, mis ületab mitme riigi õhuruumi, tähendada, et Balti riigid ja Skandinaavia võivad leida end tahtmatult konflikti keskmes, isegi kui nad ei ole otsesed osapooled. Selline areng nõuab hoolikat diplomaatilist lähenemist, rõhutades vajadust tugevdada regionaalset julgeolekukoostööd ja suurendada teadlikkust ning valmisolekut.

Lisaks tekib vajadus intensiivistada konsultatsioone NATO ja Euroopa Liidu tasandil, et tagada piisav kaitse ja toetus piirkonnale, mis võib potentsiaalselt silmitsi seista uue julgeolekuprobleemide laine ja survega. Selleks võib osutuda vajalikuks vaadata üle olemasolevad õhuturbemeetmed ja töötada välja uued strateegiad, mis arvestaksid droonidevastase kaitse ja piiriülese koordinatsiooni parandamisega.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et Ukraina soov kasutada pikamaadroone Venemaa Arktika piirkonna sõjaväebaaside vastu toob kaasa keerukaid julgeolekuküsimusi, mille lahendamine nõuab piirkondlike ja rahvusvaheliste partnerite tihedat koostööd.