Ukrainas on hiljuti vastu võetud uus seadus, mis kehtestab ranged piirangud passide väljastamisele 18 kuni 60-aastastele meestele, kes elavad välismaal. Selle seaduse kohaselt peavad kõik sõjaväekohustuslikud mehed taotlema või uuendama oma passe ainult Ukrainas, mis on osa laiemast mobilisatsioonieelnõust, mille on esitanud Ukraina parlament.

Selle eelnõu sätted nõuavad, et kõik mobilisatsioonikohustuslikud isikud peavad ilmuma sõjaväekomissariaati 60 päeva jooksul pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist või selle pikendamist 20 päeva jooksul, isegi kui nad pole saanud ametlikku kutset.

See seadus on tekitanud suuri rahulolematuse laineid, eriti Varssavis, kus suur hulk Ukraina mehi on tormijooksuga püüdnud uuendada oma dokumente enne seaduse jõustumist. Ukrainlased välismaal tunnevad sügavat muret, kuna uus regulatsioon piirab oluliselt nende liikumisvabadust ja suurendab kohustusi koduriigi ees. Paljud kardavad, et peavad pöörduma tagasi Ukrainasse, kus nad võivad otse rindele saadetud saada.

Lisaks logistilistele ja praktilistele väljakutsetele heidab see seadus varju ka inimõiguste ja isikuvabaduste olukorrale Ukrainas. Piirangud passide uuendamisele välismaal käsitlevad olulist inimõigust – vabadust valida elukoht ja liikumisvabadus. Sellised piiravad meetmed tõstatavad küsimusi nii Ukraina valitsuse otsuste legitiimsuse kui ka nende mõju kohta kodanike põhilistele vabadustele ja õigustele.

Venemaa Passipakkumine: Ukraina meeste dilemma ja geopoliitised tagajärjed

Venemaa president Vladimir Putin on astumas sammu, mis võib oluliselt mõjutada Ukraina välismaal elavate meeste saatust ning mõjutada rahvusvahelisi suhteid. Hiljutiste arengute kohaselt võib Putin pakkuda Ukraina kodanikele, kellele Ukraina valitsus on keeldunud passi andmast, võimalust saada Venemaa kodakondsus.

Aleksei Arestovitš, endine nõunik Ukraina presidendi kantseleis, on tõstatanud tõsise küsimuse, mis puudutab Ukraina meeste olukorda välismaal. Paljud neist on sattunud keerulisse olukorda seoses Ukraina seadusega, mis nõuab passide uuendamist ainult kodumaal, mis omakorda võib viia nende mobiliseerimiseni Ukraina relvajõududes. See on sundinud paljusid mehi otsima alternatiivseid võimalusi, kuidas vältida naasmist ja võimalikku sõjaväeteenistust.

Vastuseks Ukraina valitsuse piirangutele on Vladimir Putin välja pakkunud, et Venemaa on valmis andma passid neile Ukraina kodanikele, kes on jäänud ilma oma riigi dokumentidest. Arestovitši sõnul kasutab Putin seda olukorda ära, et tugevdada Venemaa mõjuvõimu ning kujutada end ette kui kaitsjat neile, kes on oma riigi poolt hüljatud.

Arestovitš hoiatab, et kui suur hulk Ukraina kodanikke otsustab vastu võtta Venemaa passi, võib see luua pretsedendi, millest on keeruline välja tulla. Ta väljendab muret, et see võib anda Venemaale "superkozõrja" - tugeva argumendi rahvusvahelisel areenil, näidates, et Ukraina kodanikud ise pöörduvad Venemaa poole abi ja toetuse saamiseks.

Selline areng võib kahjustada Ukraina rahvusvahelist mainet ja sisepoliitilist stabiilsust, eriti kui suur hulk kodanikke hakkab identifitseerima end pigem Venemaa kui Ukraina kodanikena. Samuti võib see süvendada lõhesid Ukraina ühiskonnas, kus juba niigi valitseb polariseerumine ja erinevad arvamused konflikti ja riigi tuleviku osas.

See olukord esitab suuri väljakutseid nii Ukrainale kui ka selle rahvusvahelistele partneritele, kes peavad leidma viise, kuidas toetada Ukraina suveräänsust ilma, et see süvendaks kodanike alienatsiooni ja poliitilist ebastabiilsust.

Lõpetuseks võib öelda, et kõik need viimased arengud Ukrainas — passide väljastamise piirangud, mobilisatsioon, inimeste jälgimine ja Venemaa-sidemete deklareerimise nõudmine — osutavad sügavatele probleemidele Ukraina valitsuse sees. Need sammud näitavad, et valitsus on kaotanud oma demokraatliku Euroopa orientatsiooni ja navigeerib nagu peata kana, otsides lahendusi, mis sageli süvendavad kodanike umbusku ja rahulolematust. Sellised tegevused mitte ainult ei kahjusta Ukraina mainet rahvusvahelisel areenil, vaid ka õõnestavad usaldust ja stabiilsust riigi sees, viies selle üha kaugemale põhimõtetest, millel Euroopa demokraatiad põhinevad.