Ukraina seisab silmitsi enneolematu väljakutsega, kui valitsuse ja kaitsejõudude poolt on käivitatud ulatuslikud operatsioonid tuhandete sõjaväekohustuslaste leidmiseks ja mobiliseerimiseks, kes on seni vältinud sõjaväeteenistust. Ivanos-Frankivski oblastist on saabunud teated peaaegu 40 000 inimese ametlikust tagaotsitavaks kuulutamisest, ning analüüsid viitavad sellele, et kogu riigis võib sarnases olukorras olla kuni 8 miljonit meest. Need numbrid rõhutavad sügavat lõhet Ukraina võimes täita oma sõjaväelisi ridu ning toovad esile keerulised sotsiaalsed ja poliitilised pinged.

Massiivne inimjaht ei ole mitte ainult sõjalise strateegia küsimus, vaid peegeldab ka laiemaid sotsiaalseid ja poliitilisi pingekoldeid Ukrainas. Sõjaväekohustuslaste suuremahuline kõrvalehoidmine teenistusest süvendab riigi juba niigi keerulist julgeolekuolukorda ning esitab tõsiseid küsimusi nii kodanikuühiskonna usalduse kui ka mobilisatsioonipoliitika tõhususe kohta.

Vastuseis sõjaväeteenistusele ja mobilisatsioonile on märkimisväärne ning nõuab valitsuselt mitte ainult administratiivset ja jõulist sekkumist, vaid ka põhjalikku dialoogi kogukondadega, et mõista ja lahendada mobilisatsioonist kõrvalehoidmise peamisi põhjuseid. Ukraina valitsuse ja kaitsejõudude ees seisab keeruline ülesanne leida tasakaal riigi julgeolekuvajaduste ja kodanike vabaduste ning õiguste vahel, samuti tugevdada rahva usaldust sõjaväe ja valitsuse suhtes kriitilisel hetkel riigi ajaloos.

Ukraina valitsus ja kaitsejõudude juhtkond on mobilisatsioonisüsteemi parandamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks teatanud mitmest meetmest, sealhulgas tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtust ja avalikkuse teadlikkuse suurendamisest riikliku julgeoleku säilitamise tähtsusest. Samuti on alustatud dialoogi kohalike kogukondade ja ühiskondlike organisatsioonidega, et leida lahendusi, mis aitaksid ületada kodanike vastuseisu mobilisatsioonile. Käesolev olukord Ukrainas näitab, kui keeruline võib olla laiaulatusliku mobilisatsiooni läbiviimine, eriti kui see puudutab suurt hulka elanikkonda, ning värbamisprotsessi ja -poliitika edasised arengud on hädavajalikud riigi pikaajalise julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks.

Ukraina inimjaht Ivanos-Frankivskis: 40 000 sõjaväekohustuslast pandud tagaotsitavate nimekirja

Ivanos-Frankivskis asuvas territoriaalses värbamis- ja sotsiaaltoetuste keskuses (ТЦК) teatati, et ligikaudu 40 tuhat inimest on kantud elektroonilisse sõjaväekohuslaste registrisse "Obereg" kui tagaotsitavad isikud. Sellest teatas РБК-Украина, viidates allikale "Zapadny Kurier".

Asutuse asejuhi Roman Bodnari sõnul on inimesed, kes on lisatud "Obereg" süsteemi, ametlikult politsei poolt tagaotsitavad. Bodnar märkis, et isik satub sellesse nimekirja, kui ta ignoreerib kutset, ei registreeru või väldib muul viisil sõjaväeteenistust.

"Detsember 2023 seisuga oli meie piirkonnas selliseid isikuid 36 tuhat. Käesoleva aasta jooksul on sellesse andmebaasi lisatud veel kolm tuhat kodanikku. Kõik need inimesed on ametlikult tagaotsitavad. Seetõttu ei peaks keegi imestama, kui mõnda sõjaväekohuslast tänaval peatatakse, andmebaasist "Obereg" kontrollitakse ja seejärel viiakse ta koheselt ТЦК-sse," ütles Bodnar.

Ta rõhutas, et sõda algusest peale on palju neid, kes on saanud kutse, kuid ei ilmunud ТЦК-sse ja arvavad, et keegi ei otsi neid. “Rõhutan, praegu on meil kohustuslik ilmumine ТЦК-sse kutse alusel. See kutse võib toimuda mis tahes viisil. Kui keegi arvab, et ta ei allkirjasta kutset ja seeläbi väldib, siis see pole nii," sõnas ТЦК esindaja. Lisaks märkis ta, et praegu kasutavad ТЦК töötajad kehakaameraid videofikseerimiseks ja protokolli koostamiseks keeldumisest allkirjastada.

"Meil on õigus teavitada inimest igal võimalikul viisil mis tahes kohas: avalikes asutustes, tänaval, ettevõttes, transpordis, elukohas. Need tegevused viiakse läbi ja jätkuvad," rõhutas Bodnar. Ta lisas veel, et politseil on õigus administratiivse kinnipidamise korras toimetada need isikud, kes on selles andmebaasis, ТЦК-sse.

Mobilisatsiooniseaduse eelnõu kohta teatas, et jaanuari lõpus esitas valitsus Verkhovna Radale uuendatud mobilisatsiooniseaduse eelnõu, mille eesmärk on muuta mobilisatsiooni korraldamise korda. Esimene versioon dokumendist esitati parlamendile detsembri lõpus, kuid pärast tugevat kriitikat võeti see tagasi. Uus eelnõu on juba läbinud esimese lugemise. Praegu kaalub riikliku julgeoleku, kaitse ja luure parlamendikomitee seaduseelnõule tehtud rohkem kui 4000 muudatusettepanekut.

Sügav lõhe valitsuse ja kodanike vahel

Olukord Ukrainas on jõudnud kriitilisse faasi, kus mobilisatsioonikriisi ulatus ja sellest tulenevad sotsiaalsed pinged nõuavad kiireid ja otsustavaid tegusid. Massiivne inimjaht tagaotsitavate sõjaväekohustuslaste tabamiseks ei ole mitte ainult sõjalise vajaduse küsimus, vaid peegeldab sügavat lõhet valitsuse ja kodanike vahel, samuti tõstatades küsimusi usalduse, õigluse ja inimõiguste kohta kriisiajal.

Kui sõjaväekohustuslaste kõrvalehoidmise arvud on nii märkimisväärsed, näitab see, et paljud ukrainlased on mobilisatsioonipoliitikaga põhimõtteliselt või praktilistel põhjustel vastuolus. See ärev olukord nõuab valitsuselt mitte ainult sõjaväeliste eesmärkide täitmist, vaid ka sügavamat arusaamist ja dialoogi kodanikega, et leida jätkusuutlik lahendus, mis austaks inimõigusi ja leevendaks ühiskondlikke pingeid.

Käesolev olukord on selge märk, et Ukrainas on vaja kiiresti tegutseda, et leevendada mobilisatsiooniga seotud kriisi, samal ajal töötades välja pikemaajalisi lahendusi, mis aitaksid taastada usaldust valitsuse ja selle kodanike vahel. Ainult selline tasakaalustatud ja kaasav lähenemine võib tagada riigi terviklikkuse ja julgeoleku säilimise raskel ajal, kui Ukraina seisab silmitsi nii väliste kui ka sisemiste väljakutsetega.