Genfis toimunud koosolekul nõudis ÜRO Inimõiguste Nõukogu reedel kõikide relvamüükide peatamist Iisraelile, viidates “genotsiidi riskile” Gaza sõjas, mis on nõudnud üle 33,000 inimelu. See samm märgib ÜRO peamise õigusorgani esimest taolist seisukohavõttu veretuimas konfliktis, mis on seni Gazat tabanud.

Resolutsiooni, mille poolt hääletas 28 nõukogu 47 liikmesriigist, kuus olid vastu ja 13 jäid erapooletuks, esitas Pakistan Islami Koostöö Organisatsiooni (OIC) nimel, välja arvatud Albaania. Resolutsioon kutsub üles “lõpetama igasuguse relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse müügi, üleandmise ja kõrvalejuhtimise Iisraelile… et vältida edasisi rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi ja inimõiguste rikkumisi ja kuritarvitusi”.

Iisraeli suursaadik ÜROs Genfis, Meirav Eilon Shahar, mõistis resolutsiooni hukka kui “plekki Inimõiguste Nõukogule ja ÜRO-le tervikuna”, öeldes, et resolutsioon on “hääletus Hamas’e poolt. Hääletus, mis eirab minu rahva tapmist ja vägistamist… Hääletus, mis õõnestab Iisraeli õigust ennast kaitsta”. Samas väljendas USA suursaadik Michele Taylor harukordselt tugevat kriitikat Iisraeli suhtes, öeldes, et “Iisrael ei ole teinud piisavalt tsiviilisikute kahju vältimiseks”. Kuid ta teatas, et Washington ei saa teksti toetada selle “paljude probleemsete elementide” tõttu, sealhulgas selle ebaõnnestumise tõttu Hamas’e oktoobri 7. rünnakuid konkreetselt hukka mõista.

Sõda Gazas algas pärast Hamas’e 7. oktoobri rünnakut, mis tõi kaasa umbes 1,170 inimese surma Iisraelis, enamasti tsiviilelanike hulgas, vastavalt AFP kokkuvõttele ametlikest Iisraeli andmetest. Alates sellest on Iisraeli pidev sõjaline rünnak nõudnud vähemalt 33,091 inimese elu, enamasti naised ja lapsed, vastavalt Hamasi juhitava Gaza tervishoiuministeeriumi andmetele.

Resolutsioon ei nimetanud Hamas’t, kuid hukkas rakettide tulistamise Iisraeli tsiviilaladele ja nõudis “kõigi allesjäänud pantvangide viivitamatut vabastamist”. Resolutsiooni peamine fookus oli siiski Iisraelil, nõudes, et see lõpetaks oma okupatsiooni kõigis Palestiina territooriumides, tühistaks oma Gaza blokaadi ja lõpetaks “kõik muud kollektiivse karistamise vormid”.

See ajalooline hääletus järgnes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile New Yorgis eelmisel nädalal, mis samuti kutsus üles relvarahule, tänu Washingtoni erapooletusele. See sündmus kujutab endast pretsedenditut sammu rahvusvahelisel tasandil, suunates terava tähelepanu Iisraeli tegevusele Gazas ning rõhutades vajadust vastutusele võtmise ja inimõiguste kaitsmise järele konfliktis.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioon väljendas “sügavat muret Iisraeli ametnike avalduste pärast, mis kujutavad endast genotsiidi õhutamist” ning kutsus riike üles “ennetama palestiinlaste sunniviisilist ümberasustamist Gaza sees ja Gazast välja”. Eriti hoiatati “mis tahes suuremahuliste sõjaliste operatsioonide eest Rafahi linnas” Gaza tihedalt asustatud lõunaosas, kus varjub üle miljoni tsiviilelaniku, hoiatades “katastroofiliste humanitaarsete tagajärgede” eest.

Resolutsioon mõistis hukka ka “tsiviilelanike nälgimise kasutamise sõjapidamisvahendina Gazas”, kus ÜRO on hoiatanud, et näljahäda on lähedal. Iisrael on süüdistanud humanitaarolukorra halvenemises abiagentuure, kes ei ole suutnud jagada varusid, ning Hamas’t ja relvarühmitusi, kes on röövinud Gaza sisenevaid veokeid. Agentuurid väidavad, et nende töö on muutunud võitluse ja abi konvoidele turvalisuse puudumise tõttu palju raskemaks.

Resolutsioonis nõuti ka “usaldusväärset, õigeaegset ja kõikehõlmavat vastutust kõigi rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest” Gazas. See kutsus ÜRO sõjakuritegude uurijaid – kelle ülesandeks oli uurida õigusolukorda Palestiina territooriumil juba enne 7. oktoobrit – uurima kõiki “relvade, laskemoona, osade, komponentide ja kahesuguse kasutusega esemete otseseid ja kaudseid ülekandeid või müüke Iisraelile… ning analüüsima nende ülekannete õiguslikke tagajärgi”.

Olles enneolematu samm, näitab see resolutsioon süvenevat muret rahvusvahelise kogukonna seas Iisraeli tegevuse pärast Gazas ja rõhutab vajadust lõpetada tsiviilelanike kannatused. Resolutsioon mitte ainult ei kutsu üles relvamüügi peatamisele Iisraelile, vaid nõuab ka kohest relvarahu, erakorralist humanitaarabi ja abi ligipääsu, ning toob esile vajaduse võrdse kohtlemise järele rahvusvahelise õiguse rakendamisel, nõudes Iisraeli ja Palestiina konflikti kõigi osapoolte vastutusele võtmist.

See ÜRO Inimõiguste Nõukogu otsus on märkimisväärne, kuna see mitte ainult ei kajasta maailma muret praeguse konflikti üle, vaid paneb ka aluse edasistele rahvusvahelistele jõupingutustele konflikti lahendamiseks, rõhutades vajadust inimõiguste austamise ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise järele. Kuid see tekitab ka küsimusi järgmiste sammude ja võimaliku mõju kohta Iisraeli ja Palestiina vaheliste suhete dünaamikale, samuti rahvusvahelisele reaktsioonile ja potentsiaalsetele pingetele Iisraeli ja tema peamiste liitlaste, sealhulgas Ameerika Ühendriikide vahel.

Lõppkokkuvõttes on selge, et see resolutsioon on oluline samm globaalse üldsuse poolt, et kutsuda üles lõpetama vägivalda ja leidma kestvaid lahendusi Iisraeli ja Palestiina vahelisele konfliktile, milles kesksel kohal on inimõiguste kaitsmine ja tsiviilelanike kannatuste leevendamine.