Balti riikide presidendid näitavad üles erakordset pühendumust oma rahvaste turvalisuse ja heaolu tagamisel, eriti silmitsi seisdes väljakutsetega, mis tulenevad rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast. Viimased sammud ja avaldused Eesti, Läti ja teiste Euroopa riikide juhtidelt kajastavad sügavat muret piirkonna julgeoleku pärast, eriti seoses Venemaa kasvava mõjuvõimuga.

Läti president, Edgars Rinkēvičs, on väljendanud veendumust, et Euroopa riigid peavad taaskehtestama ajateenistuse ja suurendama kaitsekulutusi külma sõja aegsele tasemele, et vastata võimalikule ohule Venemaalt. President Rinkēvičs rõhutas vajadust arutada ajateenistuse küsimust, et tulla toime väljakutsetega, mis kaasnevad relvajõudude personali täiendamisega, isegi kui sõjaväe juhtkond eelistab täielikult professionaalset sõjaväge.

Samuti tõi ta esile, et koos enamiku NATO liitlastega tuleb olla aus ja tunnistada vajadust suurendada kaitsekulutusi külma sõja aegsele tasemele. See avaldus peegeldab üha kasvavat muret Euroopa julgeoleku pärast ja vajadust kindlustada, et riigid on igakülgselt valmis kaitsma oma kodanikke võimalike väliste ohtude eest.

Eestist kostus sarnane sõnum president Alar Karise suust, kes viitas võimalusele kehtestada erinõu, mis võimaldaks rahastada Euroopa riikide suurenevaid kaitsekulutusi ja viia need samale tasemele USA-ga. See ettepanek näitab, et Balti riigid ja nende juhid võtavad tõsiselt kohustust tagada piirkonna turvalisus ja stabiilsus, olles valmis uurima uusi rahastamisviise, et vastata nendele väljakutsetele.

Lisaks on Läti taaskehtestanud ajateenistuse eelmisel aastal, samal ajal kui Eesti alles kaalub seda sammu, näidates, et Balti riigid ei võta oma julgeolekut iseenesestmõistetavana. Täiendavalt on Eesti teatanud, et Balti riigid on jõudnud kokkuleppele kaitseliini rajamise osas Venemaa piiril, mis koosneb erinevatest kaitserajatistest, et kaitsta end väidetava militaarse ohu eest. Eesti kavatseb ehitada ligikaudu 600 bunkrit oma idapiiril, mis kajastab tõsist pühendumust rahva kaitsele.

Need sammud ja avaldused rõhutavad Balti riikide juhtide tugevat pühendumust oma rahvaste kaitsmisele ja turvalisuse tagamisele. Nad demonstreerivad selget teadlikkust ja proaktiivsust vastates keerulistele julgeolekuprobleemidele, mis on tänases geopoliitilises kontekstis esiplaanile kerkinud, kinnitades nende valmisolekut kaitsta demokraatia väärtusi ja oma kodanike vabadust igasuguse välise agressiooni eest.