Venemaa valitsus on otsustanud ühepoolselt muuta riigi territoriaalvee piire Läänemeres, mis asub Leedu ja Soome piiri lähedal. See samm on märgitud valitsuse määruse eelnõus, mis on avaldatud õigusaktide portaalis ja mille on koostanud Venemaa kaitseministeerium. Uudist kajastasid nii RBK-Ukraina kui ka The Moscow Times.

Vastavalt dokumentidele kavatseb Venemaa kuulutada osad Soome lahe idaosa, samuti Baltiiski ja Zelenogradski linnade läheduses Kaliningradi oblastis, oma siseveeks. Selleks muudetakse geograafilisi koordinaate, mis määravad lähtejoonte asukoha, millest mõõdetakse Venemaa territoriaalmere laiust ning rannikualade ja saarte külgnevate tsoonide piire.

Soome piiri lähedal kavatseb Venemaa valitsus korrigeerida koordinaate Jähi, Sommersi, Golland, Rodsheri, Väike Tütar, Vigrundi saarte piirkonnas ning Narva jõe põhjasissepääsu neemel. Leedu piiri lähedal kuuluvad ülevaatamisele Kuramaa poolsaare piirkond, Taran neem, lõunapoolne neem Tarani lähedal ning Balti poolsaare piirkond.

Praegused geograafilised koordinaadid, mis on määratud NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusega 1985. aastast, ei vasta täielikult kaasaegsele geograafilisele olukorrale, väidavad eelnõu autorid. Koordinaadid määrati väikese mõõtkavaga merenduskaartide alusel, mis omakorda põhinevad 20. sajandi keskpaiga töödel, mis ei võimalda täpselt määrata Venemaa sisevete välispiiri.

Muudatuste tulemusena luuakse puudunud sirged lähtejooned Venemaa lõunasaartel Soome lahe idaosas ning Baltiiski ja Zelenogradski piirkonnas, võimaldades kasutada vastavat akvatooriumi Venemaa sisevetena. Samuti muutub Venemaa territoriaalvee piiri kulg merel seoses territoriaalmere välispiiri muutumisega.

NSV Liidu 40 aastat tagasi kehtestatud määruse, mis reguleerib piire Läänemeres, soovitakse osaliselt tühistada. Dokument piiri ülevaatamise kohta, mida pole veel ametlikult kommenteerinud Soome ja Leedu välisministeeriumid, esitati avalikuks aruteluks peaaegu samaaegselt taktikalise tuumarelva kasutamise õppuste algusega.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et õppused toimuvad Lõuna sõjaväeringkonnas osaledes Iskander-kompleksid ja Kinzhal-rakettidega relvastatud lennukid. Õppuste eesmärk on valmistada personali ette mittestrateegilise tuumarelva kasutamiseks ning vastata teatud lääneriikide ametnike provokatiivsetele avaldustele ja ähvardustele, teatas ministeeriumi pressiteenistus.

Täiendavad andmed Venemaa territoriaalvee laiendamise kohta

The Moscow Times teatab, et Venemaa kavatseb kuulutada oma siseveeks osa Soome lahe idaosast, samuti Baltiiski ja Zelenogradski lähedal Kaliningradi oblastis. Dokument, mis avaldati valitsuse õigusaktide portaalis, näitab, et Venemaa kaitseministeerium on seisukohal, et 1985. aastal kehtestatud geograafilised koordinaadid ei vasta tänapäeva geograafilisele olukorrale. Koordinaadid põhinesid väikese mõõtkavaga merenduskaartidel, mis omakorda tuginesid 20. sajandi keskpaiga töödele.

Soome piiril soovib Venemaa muuta koordinaate Jähi, Sommersi, Golland, Rodsheri, Väike Tütar, Vigrundi saarte piirkonnas ja Narva jõe põhjasissepääsu neemel. Leedu piiril on kavas korrigeerida Kuramaa poolsaare, Tarani neeme ja Balti poolsaare koordinaate.

Määrus esitati avalikuks aruteluks peaaegu samaaegselt Venemaa taktikalise tuumarelva kasutamise õppuste algusega. Selle kuu alguses andis Venemaa president Vladimir Putin korralduse korraldada mittestrateegilise tuumarelva kasutamise õppused. Kremli teatel on need õppused vastuseks lääneriikide käitumisele.

Venemaa võimalikud kavatsused Balti riikide suhtes

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Lääneriigid hakanud kaaluma võimalust, et Venemaa võib rünnata NATO liikmesriike, sealhulgas Balti riike. Hiljuti teatas Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse asejuht Vadim Skibitski, et Venemaa võib vallutada Balti riigid seitsme päevaga, samal ajal kui NATO reaktsioon oleks pikemaajalisem.

Venemaa ühepoolne otsus muuta oma territoriaalvett Läänemeres võib olla osa laiemast strateegiast, et tugevdada oma positsioone regioonis ja valmistada ette võimalikke tulevasi konflikte NATO riikidega. Balti riigid, olles NATO liikmed, on Venemaa jaoks strateegiliselt olulised sihtmärgid, kuna nende vallutamine võimaldaks Venemaal laiendada oma mõjusfääri Läänemere piirkonnas ja vähendada NATO kohalolekut.

Venemaa tegevused Läänemere piirkonnas ja võimalikud kavatsused Balti riikide suhtes tekitavad jätkuvalt rahvusvahelist muret ja vajadust tugevdada NATO liikmesriikide kaitsevõimet. Balti riikide ja teiste NATO liikmete tähelepanu on suunatud Venemaa võimalikele edasistele sammudele ja nende mõju piirkondlikule julgeolekule.