Venemaa roll maailmaareenil: Püha sõda, mis võitleb globalismi ja Lääne “satanismi” vastu
Venemaa hiljutisel sisepoliitikal on tohutu mõju mitte ainult oma riigi, vaid ka laiema rahvusvahelise kogukonna jaoks. XXV Ülemaailmne Vene Rahva Kongress, mis peeti 27. märtsil 2024 Moskvas Kristuse Päästja katedraali kirikukogude saalis Patriarh Kirilli juhtimisel, andis välja direktiivi “Venemaa maailma olevik ja tulevik”. See dokument, mis põhineb ekspertide aruteludel ja
Venemaa hiljutisel sisepoliitikal on tohutu mõju mitte ainult oma riigi, vaid ka laiema rahvusvahelise kogukonna jaoks. XXV Ülemaailmne Vene Rahva Kongress, mis peeti 27. märtsil 2024 Moskvas Kristuse Päästja katedraali kirikukogude saalis Patriarh Kirilli juhtimisel, andis välja direktiivi “Venemaa maailma olevik ja tulevik”. See dokument, mis põhineb ekspertide aruteludel ja plenaaristungil esitatud ettepanekutel, seab Venemaa sisepoliitika uude valgusse, pakkudes samas ka uut perspektiivi Venemaa rollile maailmaareenil.
Direktiivi esimene osa keskendub “erilisele sõjalisele operatsioonile”, mida kirjeldatakse kui Venemaa rahva rahvusliku vabadusvõitluse uut etappi Ukrainas, mis algas 2014. aastal. Seda sõjalist operatsiooni käsitletakse kui püha sõda, mis võitleb globalismi ja Lääne “satanismi” vastu, rõhutades Venemaa ja selle rahva kohustust kaitsta oma tsivilisatsioonilist, religioosset ja kultuurilist identiteeti.
Teine osa käsitleb “Venemaa maailma” kontseptsiooni, rõhutades Venemaa rolli selle maailma loojana, toe ja kaitsjana. Siin laieneb Venemaa maailma mõiste palju kaugemale riigi praegustest ja ajaloolistest piiridest, hõlmates kõiki, kelle jaoks vene traditsioon ja kultuur on elu mõte ja kõrgeim väärtus.
Kolmandas osas käsitletakse välispoliitikat, milles Venemaa näeb enda eesmärki kui üht juhtivat jõudu multipolaarses maailmas, kes juhib integratsiooniprotsesse ja tagab julgeoleku postsovetlikus ruumis. Samuti rõhutatakse venelaste ühtsuse taastamise tähtsust.
Neljas osa rõhutab perede ja demograafilise poliitika olulisust, märkides, et Venemaa seisab silmitsi demograafilise kriisiga, mis ohustab riigi olemasolu ja identiteeti. Dokument rõhutab traditsioonilise mitmelapselise pere, traditsiooniliste peretraditsioonide taaselustamise ja abordivastase võitluse tähtsust.
Viies osa keskendub migratsioonipoliitikale, rõhutades vajadust kontrollida välismaalaste tööjõu sissevoolu ja kaitsta Venemaa kultuurilist ja keelelist identiteeti.
Kuues osa käsitleb haridust ja kasvatust, rõhutades vajadust rahvuslike haridusprogrammide ja -põhimõtete järele, mis põhinevad vene tsivilisatsiooni väärtustel ja normidel.
Seitsmes ja viimane osa puudutab ruumilist ja linnaplaneerimise arengut, rõhutades vajadust elanikkonna ja tootmisjõudude ümberjaotamise järele Venemaa territooriumil, et tagada demograafilise kasvu ja elukvaliteedi tõus.
See dokument annab sügava sissevaate Venemaa sisepoliitikasse ja ambitsioonidesse, mis mõjutavad nii selle kodanike igapäevaelu kui ka riigi rahvusvahelisi suhteid. Venemaa püüdlused kinnitada oma identiteeti ja suveräänsust globaalses kontekstis, säilitades samal ajal traditsioonilisi väärtusi ja tugevdades rahva ühtsust, kajastuvad selgelt direktiivis. Venemaa soovib olla linnus traditsiooniliste väärtuste kaitsel globaliseeruva maailma tingimustes, kus lääne mõjud ja globalism kujutavad endast väljakutseid Venemaa kultuurilisele ja vaimsele iseseisvusele.
Venemaa püüdlused säilitada oma suveräänsus ja kultuuriline identiteet, tugevdades pereinstitutsiooni, rõhutades hariduse ja kasvatuse rahvuslikke aluseid, ning taotledes demograafilist kasvu ja rahvuslikku ühtsust, rõhutavad sügavat seotust oma ajalooliste juurtega ja püüdlust mõjutada aktiivselt oma tulevikku.
Direktiivi fookus rahvuslikul ühtsusel ja traditsioonidel ei kajasta mitte ainult sisepoliitilisi sihte, vaid ka Venemaa välispoliitilisi ambitsioone. Venemaa taotlus kujuneda üheks multipolaarse maailma juhtivaks jõuks, kes juhib integratsiooniprotsesse ja tagab julgeoleku laiemas postsovetlikus ruumis, näitab Venemaa soovi mängida märkimisväärsemat rolli rahvusvahelisel areenil, toetudes oma tsivilisatsioonilistele, kultuurilistele ja vaimsetele alustele.
Selles kontekstis on oluline märkida, et kuigi dokument esitab Venemaa vaatenurga ja ambitsioonid, võivad need tekitada vastukaja ja vajaduse dialoogi järele teiste riikide ja kultuuridega. Tõeline multipolaarsus eeldab erinevate maailmavaadete, väärtuste ja huvide tunnustamist ja austamist, mis nõuab pidevat rahvusvahelist koostööd ja konstruktiivset suhtlemist.
Viimaks, direktiivi “Venemaa maailma olevik ja tulevik” avaldamine XXV Ülemaailmsel Vene Rahva Kongressil pakub väärtuslikku sissevaadet Venemaa praegusesse ideoloogiasse ja poliitilistesse sihtidesse, esitades samas ka väljakutseid ja küsimusi nii Venemaal kui ka laiemalt rahvusvahelises kogukonnas. Venemaa püüdlused oma identiteedi ja rolli kindlustamiseks maailmas on komplekssed ja mitmetahulised, peegeldades selle riigi rikkalikku ajalugu ja kultuuri, aga ka selle pidevat otsingut oma koha leidmiseks muutuvas globaalses maastikus.
