Hiina president Xi Jinping kritiseeris oma esimese Euroopa-reisi ajal viie aasta jooksul avalikult NATOt Hiina saatkonna pommitamise eest 1999. aastal Belgradis. See toimub ajal, mil Xi püüab tugevdada suhteid Serbiaga, rõhutades selle intsidendi kestvat mõju Hiina ja Serbia suhetele. Ajastus on märkimisväärne, sest see langeb kokku pommitamise 25. aastapäevaga, mida Xi nimetas NATO "jultunud" teoks, mille tagajärjel hukkus kolm Hiina ajakirjanikku.

Kuna Xi valmistub oma visiidiks Serbiasse, rõhutavad tema märkused Hiina ja Serbia vahelist sügavat solidaarsust, suhteid, mida ta kirjeldab kui "meie kaasmaalaste verega sepistatud". See meeleolu leidis nähtavat vastukaja Belgradis, kus linnaosasid kaunistasid Hiina ja Serbia lipud ning plakatid, millel võrreldi Serbia nõuet Kosovo üle Hiina nõudega Taiwani suhtes, öeldes: "Kosovo on Serbia - Taiwan on Hiina".

See reis ei ole pelgalt kahepoolne visiit, vaid sellel on laiem geopoliitiline mõju. Analüütikud näevad Xi reisiplaani, mis hõlmab peatusi Ungaris ja arutelusid Euroopa liidritega, nagu Prantsuse president Emmanuel Macron, kui katset kasutada ära mandri lõhed Venemaa ja USA suhtes, mille eesmärk on potentsiaalselt nõrgestada NATO ja Euroopa Liidu ühtsust Hiina suhtes tehtava poliitika osas. Reis toob esile erinevad seisukohad Euroopas, kus sellised riigid nagu Serbia ja Ungari säilitavad Ukrainas toimuvast konfliktist hoolimata pigem venemeelset hoiakut.

Belgradis võtab Xi vastu Serbia president Aleksandar Vučić, kes oli NATO pommitamise ajal propagandaminister tollase juhi Slobodan Miloševići ajal. See ajalooline kontekst lisab visiidile täiendavaid kihte, kajastades ühist narratiivi, mis on suunatud NATO tegevuse vastu, mis toidab jätkuvalt Hiina ja Serbia vastastikust toetust.

See visiit heidab valgust ka Hiina kasvavale majanduslikule mõjule Serbias, kus ta on nüüd suurim välisinvestor ja omab märkimisväärset osa riigi välislaenudest. Mõned analüütikud näevad seda majanduslikku kohalolekut kui Euroopa Liidu ja lääneriikide suutmatust piirkonnas tõhusalt tegutseda, võimaldades Hiinal täita tühimikku. Seda dünaamikat raskendab ELi hiljutine pakkumine 6 miljardi euro suurusele kasvupaketile Lääne-Balkani riikidele, mis Serbia ELi asjatundjate sõnul on vähem ahvatlev kui Hiina pakkumised, mis tulevad ilma rangete tingimusteta.

Üldiselt peegeldavad Xi visiit ja avaldused Hiina strateegilist püüdlust tugevdada oma geopoliitilist positsiooni Euroopas, seada kahtluse alla olemasolevad liidud ja edendada mitmepooluselist maailmakorda, kus Hiina mõju laieneb strateegilise partnerluse ja majandusinvesteeringute kaudu.